Pilguheit aastasse 2016

Meie rahvamuusik Koidu

Meeldejäävaimad hetked: 2016. aasta saatsime üheskoos ära videvikutundi pidades. Meenutasime möödunud päevi ja tegemisi. Muusikalise elamuse pakkus Koidu.

Pildiallkirja lisamine

Vana-aja kuuseehted

Näitused:
Andeia Kaseorg
Tõlliste vald 25
Käsitöönäitus

Muudatused raamatukogutöös:

Raamatukogus asub alates novembrist ka Eesti Posti postipunkt.

Lea Margus

Tsirguliina postkontor kolis raamatukogusse

Alates esmaspäevast saab Tsirguliinas postiteenust raamatukogus selle lahtiolekuajal. Raamatukogu juhataja Tiia Pärnik on nüüdsest ühtlasi ka postitöötaja. Foto: Lea Margus / Valgamaalane

Esmaspäevast on Tsirguliina postkontorihoone uksed suletud. Postipunktiks muutunud postkontor on ennast sisse seadnud kohalikus raamatukogus.

Raamatukogu ruumides asuv Tsirguliina postipunkt on klientide mugavamaks teenindamiseks avatud vastavalt raamatukogu lahtiolekuaegadele. See tähendab, et postiteenus on kättesaadav kordades pikemalt kui postkontorist.

Raamatukogus-postipunktis saab lisaks pakkide saatmisele ja vastuvõtmisele tasuda ka oma arveid, tellida perioodikat ja osta vajalikku postikaupa.

Kirjakandja võib teenused koju kätte tuua

Endiselt on postiteenuseid võimalik saada ka kirjakandja vahendusel. Nimelt võib inimene, kes elab lähimast postkontorist või postipunktist kaugemal kui viis kilomeetrit, kirjakandja koju kutsuda tasuta ning tasuda tuleb vaid tellitavate teenuste eest. Kui kirjakandjale saab teenuse eest tasuda vaid sularahas, siis postipunktis on võimalik ka kaardimakse.

Kirjakandja vahendusel saab nii saata kui vastu võtta kirju ja pakke ning osta postimaksevahendeid, vormistada ajakirjandustellimusi, saata siseriiklikke rahakaarte, tellida pensionit ning kasutada makseteenuseid.

Tsirguliina raamatukogu juhataja, nüüdsest ühtlasi ka postitöötaja Tiia Pärnik, kes teisipäeval teist päeva lisaülesannetega ametis, oli vaatamata suurenenud töökoormusele optimistlik.

«Koolitusi on olnud ja uut infot palju peale tulnud, veidi isegi muretsesin. Aga kõigi teenuste kohta on juhised käes ja loodan, et saan hakkama. Näiteks täna,» märkis Pärnik teisipäeval, «oli juba vaja rahvusvahelise lunatasuga postipakk väljastada ja sealjuures väga palju dokumente tuli täita – aga sain hakkama.»

Toeks kolleegi julgustavad kogemused

Valga maakonnas on väiksematest postkontoritest Tsirguliina oma üks viimaseid, mis postipunktiks saades mõne asutuse hõlma alla kolis. Enne seda oli sama tee Puka postkontoril, mis liikus sealsesse raamatukokku.

«Puka raamatukogu juhataja Ene Markov julgustaski mind, talle see uus amet meeldib. Ja ka inimesed on valdavalt positiivselt meelestatud,» kinnitas Pärnik. «Ligipääs postiteenusele on pikemalt ja samad teenused säilivad, ka kaardimaksevõimalus. Ainuke, et sularaha ei saa välja võtta, aga see võimalus kadus juba varem, siis kui veel postkontor töötas.»

Praegu on Valgamaal kümme postipunkti: Ala, Hummuli, Kaagjärve, Kääriku, Nõuni, Õru, Puka, Riidaja, Tsirguliina ja Hargla; postkontoreid on neli: Valga, Otepää, Tõrva ja Sangaste. Postkontoritest väikseim, Sangaste, hakkab samuti eksisteerima postipunktina, alates 1. veebruarist 2017 hakatakse postiteenust osutama Sangaste raamatukogus.

Fotonäitus: Norra-Rootsi läbi autoakna

Raamatukogus on avatud fotonäitus: 

NORRA-ROOTSI LÄBI AUTOAKNA: TALVETEE

11. detsembril oli fotonäituse avamine, kus fotode autor Olev Margens tutvustas piltide saamislugu ja ka oma tööd kaugsõiduautojuhina.
Kuulsime ja nägime slaidide vahendusel palju sellist, mis oli meile kõigile huvitav teadasaamine ehk milline on autojuhi "köögipool" igapäevaselt. Näiteks mida tähendab, kui juht saab "uue auto" või miks on Norra teedel kollased telgjooned.

Näitus jääb raamatukokku 2015. aasta lõpuni. 


Lisaks O. Margensile esines meile ka Koidu! See oli üllatus kõigile kohalviibijaile! Aitäh, Koidu, imeilusate viiside eest!

Üllatuskülaline

Eduard Vilde 150 - Tossutäkuga Euroopasse

Täiendatud: 11. juunil 2015: Konkursi tulemused

Tabamata Vilde! Millest alustada?

Tsirguliina alevikust läheb läbi raudtee, tänu raudteele me alevik tekkiski ning raamat „Tossutäkuga Euroopasse“ viiski mõttele tabada meie esimest tõelist reisikirjanikku läbi tema reiside – alustades Helsingist ning lõpetades Itaaliaga. Veelgi enam – identifitseerime ju Tsirguliina alevikku alati koos raudteega, vaatamata sellele, et jaama nimi on Sangaste – see vaid lisab omapära ja ajaloolist tausta seoses krahv Bergiga. Pealegi, oleme ka üks raamatukogudest, mis asub raudtee ääres.

Näituse ettevalmistamine, sellega kaasnev hasart ja põnevus, kuidas õnnestub kogutud materjalide esitlemine vaid käepäraste vahenditega? See tõi meelde lapsepõlve, mil sai kingakarpi meisterdatud nukumaja – väikeste kambrikeste disainimine, dekoreerimine. Nüüd mõistan, et see oli loominguline protsess, selles olemine oli see, mis pakkus rahulolutunnet, arendas käelisi oskusi, ruumitaju, fantaasiat. Sellist tunnet tajusin ka nüüd, kuid erinevalt lapsepõlves kogetust lisandus vastutus näituse külastajate ees.

Motiveerivaks jõuks oli enese proovilepanek, kuidas saame hakkama, kas õnnestub teha näitus, mis köidaks raamatukogukülastaja pilku, mis oleks atraktiivne nii suurele kui väikesele ning – mis seal salata, ka konkursil osalemise eest lubatud auhind kannustas välja mõtlema senistest teistmoodi näitust.

Soovime esitleda Vildet meie lugejaskonnale kui suurepärast ja humoorikat sõnameistrit. Püüame kõnetada nii vanemat generatsiooni valitud tekstide näol, kui ka kõige noorimaid põnevate väljapanekutega.

Esmalt oli vaid nägemus näitusest, samm-sammult hakkas idee realiseeruma:  alustades portreefoto ja raami valmistamisest ning lõpetades teemakohaste tekstide, raamatute ning mitmesuguste eksponaatide ülespanekuga. Reisimine, reisijutud – see on populaarne teema tänini. Reisiraamatud pakuvad äratundmisrõõmu ja avardavad silmaringi haarava lugemiselamuse kaudu. Hinnatud on ka head jutuvestjad, mis loovad tunde, et justkui oleks ise reisil. Sünnipäevalistele olimegi palunud esinema meie kooli õpetajad, kes rääkisid oma reisidest ja lisaks reisijuttudele vaatasime ka pilte erinevatest maadest, paikadest. Õppealajuhataja Inga rääkis oma elamiskogemustest Šveitsis ning õpetajad Jana ja Vapu reisist Rumeeniasse.

Juubelipäeval avasime näituse „Tossutäkuga Euroopasse“ ja trepigaleriis õpilasjoonistuste näituse „Vilde tee“ ning sünnipäeva tähistasime üheskoos lugemissaali „Vilde“ kohvikus.

Tänu ühingu ja Vilde muuseumi poolt algatatud ettevõtmisele värskendasime mälu või pigem tutvusime taaskord meie suurepärase kirjaniku Eduard Vilde loomingu ja eluga.

Omamoodi tähelepanu pälvis näitus ka valmimisprotsessis, sest ikka ja jälle võisime rõõmuga vastata uudishimulike laste küsimustele, et teeme näitust meie esimesest reisikirjanikust. Oluliseks peame ka seda, et näituse koostamisel kasutasime taaskasutatavaid materjale.

Loodame, et päris tabamatuks Vilde meil ei jäänud. Tutvustasime näituse kaasabil Vilde rännakuid ning lisaks Vilde reisimemuaaridele  nautisime meie koolipere reisimuljeid.

Sarnaste üleskutsetega liitume kindlasti ka tulevikus, et seeläbi tutvuda loomingutega, mis muidu märkamatuks (tabamatuks) jääksid.

4. märtsil tähistasime üheskoos meie esimese tõelise reisikirjaniku 150. juubelit.

Pilte toimunud juubelipäevast saab vaadata siit: FOTOALBUM

Läki kodu kullakene

Meenutuseks erakordsest sündmusest on raamatukogus puu teelesaatmisest väljapanek fotodest, artiklitest ning paarist puu fragmendist (koore- ja oksakilluke, mesilaskärg puu tühimikust).

Et eriline mänd ei häviks, viiakse puu Eesti Rahva Muuseumi, kus temast saab kõige püsivam eksponaat, ulatudes läbi kahe korruse.

27. juunil kell 12 alustaski mänd oma teekonda Tartusse, ERM´i, et rääkida seal oma lugu tulevastele põlvedele.
Mälestustseremoonial said sõna regilauljad, kes laulsid puu mälestuseks-saateks kaks laulu: "Kaege sõsara häälesida" ja "Läki kodu kullakene". Sõna võttis folklorist Marju Kõivupuu ning tänusõnu lausus ka ERM´i direktor Tõnis Lukas.
Pilte mälestustseremooniast.

Kirja- ja vanavara

Kirjavara 20. sajandi algusest

Raamatukogu juubeliks valmis ka näitus "Kirja- ja vanavara 20. sajandi algusest" - raamatud ja esemed raamatukogu sünni aegadest.

Esemeid tõid näitusele raamatukogu lugejad: õpilased, õpetajad ja alevirahvas - suur aitäh teile!
Koos tehes saime põgusa tagasivaate möödunud aegadele!

Näitusel oli raamatuid 1900.-1940. aastani. Kuid oli ka vanemaid eksemplare 19. sajandist.
Näiteks: A. Saal. "Hilda. Ajalooline jutustus neljateistkümnendast aastasajast." Tallinn : K. Busch, 1890.

Kel huvi raamatut sirvida, siis seda saab teha SIIN. 

Tänu üleskutsele tuua näitusele vana-aja esemeid, saavad nii mõnedki neist nüüd kodudes auväärsema koha kui seni st nt õpilaste poolt toodud asjad said juurde ka jutustuse, mis kirjeldas eseme saamis- või leiulugu. 

Ilu- ning tarbeesemed

Kirev seltskond - vana mürsukest, vihmavari ja kohviveski

Vahvliraud

Keraamiline kuju, aastast 1929 - Mooramaa mees

Saksa ohvitseri tass, aastast 1941

Peenem näputöö

Lipp lipi peal, lapp lapi peal - nõelaga pistetud

Kotinäitus

Raamatukogus on käsitöönäitus - Ellu lapitööd. Erinevatest riidetükikestest on Ellu valmistanud mitmesuguseid erinevad kotte, diivanipadja katteid ja pajalappe.

Markeriga kaunistatud

Vardakotid

Siidikangast

Pajalapid

Padjakate

Raamatuid otse Chicagost

Ring on täis saanud - raamatud, mille ilmumisest on möödas aastakümneid, jõuavad lõpuks ka meie lugejateni.
On raamatuid, milles olev pühendus raamatu saajale annab tunnistust sugulastest, kes on omal ajal on pidanud kodumaalt lahkuma.
On pühendusi ja autogramme raamatute autoritelt ning muudki huvitavat...

Ligikaudu 2000 raamatu meieni jõudmise eest täname Tõlliste vallavanemat Madis Grossi.

Põnevaid leide raamatute vahelt

Raamatute nimekiri saadetisest ülevaate saamiseks on raamatukogu kodulehel. 

Kas tunned kivimeid?

Raamatukogus on järje saanud näitus "Tunne inimest", alapealkirjaga: "Kas tunned kivimeid?".

Seekord tutvustame teile Tsirguliina Keskkooli bioloogia- ja keemiaõpetajat Koidula Soed ja tema kivimite kogu.

Peale kivimite on õpetajal hulgaliselt omaloodud luuletusi, mis peagi kaante vahele saavad ning rikkalik mälestuste pagas paljudest reisidest.

Reisimuljeid, pilte ja omaloomingulisi luuletusi loodame peagi näha ja kuulda raamatukogus.

Teguderohket 2012. aastat!

Uuel aastal uued ideed ja mõtted, uued ettevõtted ja ka näitused.
Elame päevast päeva kõrvuti inimestega, kelle kohta sageli teame üllatavalt vähe. Võiks ju küsida, kas peamegi kõigist kõike teadma, kuid on nii mõndagi, mis väärib tutvustamist ja tunnustamist...
Raamatukogus on tuult tiibadesse saamas uus näitusesari: "Tunne inimest".
Sarja juhatab sisse Pille Illak.
Pildialbum

Kohtume metsas!

2011. aasta on ülemaailmselt pühendatud metsale. Metsa-aasta tunnuslauseks on "Kohtume metsas!" 

Mets on olnud eestlastele oluline läbi aegade. Ilma metsata ei saa meiegi ega ka raamatuteta - enne metsaretkele siirdumist pakume metsaeluga tutvumiseks väikese valiku loodusteemalist kirjandust.

Alates 1996. a valitakse Eestis igal aastal üks puu, millele pööratakse rohkem tähelepanu. 2011. aastal on selleks puuks jalakas e künnapuu. (Eesti Loodus)

Eesti aasta puud

1996 – kadakas
1997 – kuusk
1998 – tamm
1999 – kask
2000 – pihlakas
2001 – mänd
2002 – pärn
2003 – vaher
2004 – lepp
2005 – haab
2006 – paju
2007 – saar
2008 – jugapuu
2009 – sarapuu
2010 – toomingas
2011 – jalakas ja künnapuu

(Vikipeedia)