Showing posts with label tavad ja kombed. Show all posts
Showing posts with label tavad ja kombed. Show all posts

19.5.14

Linnuristipäev



Rahvakalendris on palju vanarahva kommete ja tavadega seotud päevi, mida me võtame teadmiseks, aga see on ka kõik. Kuidas need päevad on tekkinud ja kas need sobivad ka meile – kaasaegsetele?
Lindudega seotud päevi oleme ikka püüdnud märgata ja tähistada. Loodud on väike linnuluule andmebaas, kus vaid linnuteemalised luuletused, enamasti lastele. Koolis toimus ka vaid sellest andmebaasist pärinevate linnuluuletuste etlemiskonkurss.
Linnuristipäev  tähendas vanadel eestlastel seda, et linnud on naasnud. Uskumuse järgi tuleb seda päeva tähistada – siis ei riku linnud põldu.
Enamasti ongi kõik rahvakalendripäevad kas hoiatavad, keelavad või soovitavad millegi tegemist. Olgu selleks igapäevatöö, mõni ettevõtmine või muu tegevus. Palju on nendel päevadel tähelepanekuid, mis seotud loodusega – lindude ja loomadega.
Päevakohaselt rääkisimegi lindudest ja nendega seotud ennetest ning kommetest sel liikuval pühal, 15. mail. Külalislektoriks oli Tartu Kirjandusmuuseumi teadur Reet Hiiemäe, kes on paljude raamatute ja artiklite autor, kaasautor, tõlkija, toimetaja. Ühe neist – „Väike deemonite ja vaimolendite leksikon“ saime ka kingituseks.
Vahepaladeks esines regilauluansambel Koidu Tähed. Ansambli juhendaja Koidu Ahk üllatas kõiki vähemkuuldud linnuteemaliste laulusõnade ja -viisidega meie rikkalikust folkloorivaramust. Igal linnul oma laul – nii jagus pääsukese laulu järgivaid sõnu igale lauljale ja kui need korraga kõlasid, tekkis väga efektne mulje pääsukeste siristamisest, kes traadil istuvad ja päevast rõõmu tunnevad.

Saime teada mis on linnupete ja mida teha siis, kui unustad kasvõi koorukese leiba söömata ning vares kraaksatab just siis, kui hommikul õue astud, et ilma nautida.
On turvaline teada, et meil on Kaitsevägi, kuid ka meil endil on alati käepärast olemas kaitse ja vägi, kui oskame märgata loodust, teame õigeid sõnu ja rituaale. Öeldakse, et mõttel on jõud – mõtted on need, mis määravad väga paljuski meie tervisliku seisundi ja meeleolu. Paar väikest kaitseloitsu võiks alati tagataskus käepärast olla.
Linnuristipäeva lõpetuseks kõlas raamatukogus esmakordselt Koidu mängitud parmupillilugu „Pidu lõpeb“. Selle sündmusega sai joone alla ka MTÜ Joude üritustesari „Unustatud kalendripäevad“.
Linnurahvas on kohal ja toimetab agaralt pesades ning rõõmustab meie meeli oma vidistamisega. Uute linnupäevadeni!
 
Raamatukokku sisenedes võib vaadata linnujoonistusi näituselt "Linnutee" ja väikest linnuluule väljapanekut "Igal linnul oma laul".


2.3.11

9. märts - Tsirgupäev

Koos rändlindudega saabub oodatud kevad. Usutakse, et linnud keeravad sellest päevast peale nokad kodu poole.

Tsirgupäev on väga oodatud päev ka Tsirguliinas!
Teavad ju kõik tsirguliinlased, et alev sai nime esimeste elanike järgi, kes linnunimelised juhtusid olema: kull, kurvits, teder, tuvike ja vares.
Ka alevi tunnuslause on inspireeritud nendest paigalindudest: Tsirguliina - parim pesapunumise paik!
  • Kullilised on suurepärased lendajad, püsides saagiotsinguil tundide kaupa õhus.
  • Metskurvits ehk rahvasuus enamasti lihtsalt nepi nime all tuntud lind on väikese pardi suurune enamasti niiskel maapinnal tegutsev lind. 
  • Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline.
  • Õõnetuvi on umbes haki suurune tavalise tuvi kehaehitusega lind. Tema keha üldvärvid on hall ja hallikaspruun.
  • Vares on hästi äratuntav oma kahevärvilise sulestiku järgi: pea, kael, tiivad, saba, nokk ja jalad on mustad, ülejäänud sulestik aga hall. Vares on lind, kes sööb peaaegu kõike.