Kohtumine raamatukogus - Valgamaa kirjanikega - Laine ja Jaan Tangsooga

Kirjanikud Tangsood tõid elevust ja vaheldust igapäeva (kooli)ellu, pakkudes võimaluse elavaks kirjandustunniks. Eestis ei ole just palju selliseid raamatuid, mis oleks kirjutatud kahepeale kokku üheks terviklikuks looks. Nii saavad teha vaid kirjanikud, kel on midagi sellist, mis on hingelähedane mõlemile. Tangsoodel oli selleks nende juurde tulnud vana koer. Kuna peres on alati loomi armastatud, võeti seegi saatusest saadetud loomake endi hulka. Eakas koer veetis oma viimased eluaastad hoolivas kodus. Vaatamata väärikale vanusele pakkus ta perele palju rõõmu ja armastust. Perele osaks saanud koera kiindumusest sündiski raamat "Tagasi koju". Raamatus on kaks osapoolt: pererahvas ja koer. Inimestest kirjutas Laine ning koera hingemaailma avas Jaan Tangsoo.

Peategelane jänes Tillu

Mina ja minu pere

J. Tangsoo on kirjutanud veelgi loomaraamatuid, olles minategelaseks jänes Tillule, kes ka meie raamatukogu külaliseks on olnud ning lustaka loo "Mina ja minu pere", kus peategelaseks taas autori neljajalgne sõber.

Kui raamatud "Väike jänes Tillu" ning "Mina ja minu pere" sobivad lugemiseks igale eale, siis noortele mõeldes valmis raamat "Hanejaht", mille temaatika kirjutamishetkel eriti problemaatiline ei olnud. Raamat räägib narkomaaniast, millest tänapäeval kuuldes või lugedes me enam ei imesta ega tee märkamagi - niivõrd igapäevaseks on see muutunud.

J. Tangsoo raamatud on tõsielulised. Üks neist koguni selline, mis mõtestab lahti probleemiderägastiku autori enese elust.

Kuidas kirjutada, kui hetkel pole ühtegi ideed ega mõttelõnga abiks, kuidas valmib raamat - olid küsimused õpilaste seast. Kuidas kunagi. Mõnikord võib olla nii, et kõigepealt valmib raamatu lõpulõik. Kui on olemas süžee, millest tekivad lõigud, siis töö edenedes valmibki lugu lõikude ümber.

Kohtumine raamatukogus. Lugejalt lugejale - Raina Leppik Saretoki "Kajajast" ja Linda Jänes Väärsi "Seenemaagiast"

12. juunil möödus Valve Saretoki sünnist 100 aastat. Suvisel kokkusaamisel rääkis Valga Muuseumi teadur Rain Soosaar kirjaniku elust. Sel kohtumisel rääkisime aga tema loomingust.
Raina peatus põhjalikumalt romaanil "Kajaja", millel ilmselged seosed Tõllistes asunud Kajaja taluga. Samuti arvas Raina ära tundvat romaani looduskirjeldustest Sooru looduskauneid kohti ja meie (Sangaste) raudteejaamagi.
Oma silm on kuningas. Tahaksime kevadel minna Sooru ja Tõlliste maile neid kohti vaatama.

Raina tundis muret romaani ühe prototüübi Elsa Uibopuu haua pärast Laatre surnuaias. Korrastamist vajaks ka kirjanik August Gailiti vanemate kalm.
Andsime lubaduse kalmistul käia ja nende hauaplatside korrastamine ühiselt ette võtta.



Suurt huvi tekitas meie teine esineja Linda oma seentega värvitud lõngadega ning seentest valmistatud paberiga.

Õnneks on meil olemas raamat "Seenemaagia ehk värv ja paber seentest", mille abil asjast huvitatud ka ise kauneid lõngu ja paberit saavad värvida, valmistada. [Hele]

Valve Saretok 100

12. juunil möödub Valve Saretoki sünnist 100 aastat.

Raamatukogus esines Rain Soosaar Valga muuseumist, meenutamaks sajanditaguseid hetki kirjaniku elust ja loomingust.

Toome oma tervise tagasi

11. detsembril oli raamatukogus külaliseks Virgo Mihkelsoo, kes koos abikaasa Ljudmillaga on andnud välja raamatu “Toome oma tervise tagasi”.
Vastne raamat on praktiline teejuht (ise)tervendajale, mis annab mitmesuguseid näpunäiteid, kuidas parandada oma tervist looduslike vahenditega, kuidas takistada uute terviserikete tekkimist.
Ka on siin nõuandeid arstiabi efektiivseks toimimiseks.
Lisaks tervislike toodete (mitmesugused meesegud) valmistamisele on Virgo Mihkelsool soov anda edasi ja jagada kogutud teadmisi, mille abil igaüks ise oma elu ja tervist parandada ning hoida saab.
Artikleid Virgo Mihkelsoost ja tema tegemistest saab veel lugeda Maalehe lisast "Targu talita" (4. jaanuar, 2007) ja
Valgamaalasest "Elu viis teadusemehe peene tehnika juurest vanaisa tallu looduse manu" (31. märts 2007).