9.3.15

Eduard Vilde 150 - Tossutäkuga Euroopasse


Täiendatud: 11. juunil 2015: Konkursi tulemused

Tabamata Vilde! Millest alustada?
Tsirguliina alevikust läheb läbi raudtee, tänu raudteele me alevik tekkiski ning raamat „Tossutäkuga Euroopasse“ viiski mõttele tabada meie esimest tõelist reisikirjanikku läbi tema reiside – alustades Helsingist ning lõpetades Itaaliaga. Veelgi enam – identifitseerime ju Tsirguliina alevikku alati koos raudteega, vaatamata sellele, et jaama nimi on Sangaste – see vaid lisab omapära ja ajaloolist tausta seoses krahv Bergiga. Pealegi, oleme ka üks raamatukogudest, mis asub raudtee ääres.
Näituse ettevalmistamine, sellega kaasnev hasart ja põnevus, kuidas õnnestub kogutud materjalide esitlemine vaid käepäraste vahenditega? See tõi meelde lapsepõlve, mil sai kingakarpi meisterdatud nukumaja – väikeste kambrikeste disainimine, dekoreerimine. Nüüd mõistan, et see oli loominguline protsess, selles olemine oli see, mis pakkus rahulolutunnet, arendas käelisi oskusi, ruumitaju, fantaasiat. Sellist tunnet tajusin ka nüüd, kuid erinevalt lapsepõlves kogetust lisandus vastutus näituse külastajate ees.
Motiveerivaks jõuks oli enese proovilepanek, kuidas saame hakkama, kas õnnestub teha näitus, mis köidaks raamatukogukülastaja pilku, mis oleks atraktiivne nii suurele kui väikesele ning – mis seal salata, ka konkursil osalemise eest lubatud auhind kannustas välja mõtlema senistest teistmoodi näitust.
Soovime esitleda Vildet meie lugejaskonnale kui suurepärast ja humoorikat sõnameistrit. Püüame kõnetada nii vanemat generatsiooni valitud tekstide näol, kui ka kõige noorimaid põnevate väljapanekutega.

Esmalt oli vaid nägemus näitusest, samm-sammult hakkas idee realiseeruma:  alustades portreefoto ja raami valmistamisest ning lõpetades teemakohaste tekstide, raamatute ning mitmesuguste eksponaatide ülespanekuga. Reisimine, reisijutud – see on populaarne teema tänini. Reisiraamatud pakuvad äratundmisrõõmu ja avardavad silmaringi haarava lugemiselamuse kaudu. Hinnatud on ka head jutuvestjad, mis loovad tunde, et justkui oleks ise reisil. Sünnipäevalistele olimegi palunud esinema meie kooli õpetajad, kes rääkisid oma reisidest ja lisaks reisijuttudele vaatasime ka pilte erinevatest maadest, paikadest. Õppealajuhataja Inga rääkis oma elamiskogemustest Šveitsis ning õpetajad Jana ja Vapu reisist Rumeeniasse.

Juubelipäeval avasime näituse „Tossutäkuga Euroopasse“ ja trepigaleriis õpilasjoonistuste näituse „Vilde tee“ ning sünnipäeva tähistasime üheskoos lugemissaali „Vilde“ kohvikus.

Tänu ühingu ja Vilde muuseumi poolt algatatud ettevõtmisele värskendasime mälu või pigem tutvusime taaskord meie suurepärase kirjaniku Eduard Vilde loomingu ja eluga.
Omamoodi tähelepanu pälvis näitus ka valmimisprotsessis, sest ikka ja jälle võisime rõõmuga vastata uudishimulike laste küsimustele, et teeme näitust meie esimesest reisikirjanikust. Oluliseks peame ka seda, et näituse koostamisel kasutasime taaskasutatavaid materjale.
Loodame, et päris tabamatuks Vilde meil ei jäänud. Tutvustasime näituse kaasabil Vilde rännakuid ning lisaks Vilde reisimemuaaridele  nautisime meie koolipere reisimuljeid.
Sarnaste üleskutsetega liitume kindlasti ka tulevikus, et seeläbi tutvuda loomingutega, mis muidu märkamatuks (tabamatuks) jääksid.

4. märtsil tähistasime üheskoos meie esimese tõelise reisikirjaniku 150. juubelit.
Pilte toimunud juubelipäevast saab vaadata siit: FOTOALBUM