Sõnaränd pani rõhu tõlkekirjandusele.
Kivisilla, kes kirjanike ringkäigu «Sõnaränd» korraldamisega olnud seotud viis viimast aastat, astus nüüd kolmapäeval Tsirguliina raamatukokku tulnud kuulajate ette luuletajana. «Luulet hakkasin kirjutama kaheksa aastat tagasi. Enne kirjutasin muid asju – näiteks mõne kooliõpiku – ja tegin ka õige pisut tõlkimistööd.» Kivisilla luges kohtumise alguses ette Elroni rongisõidust inspireeritud luuletuse.
Sellest, mis asutus on Eesti kirjanduse teabekeskus, andis aimu Ilve Liive. «Eesti kirjandus ei ole ainult Eestis, see rändab ka teistes keeleruumides. Teabekeskuse üks ülesanne ongi tutvustada mujal maailmas eesti kirjandust. Selleks, et meie autorite teosed jõuaks eri keeltesse, on vaja palju maailmas ringi rännata ja kohtuda kirjastajatega.»
Liive sõnas, et eesti kirjandusest ilmub maailmas umbes 75 tõlget aastas ja tõlgitakse seda umbes 20 keelde. Eesti kirjandust on välismaale viidud juba oma 16 aastat, said kuulajad veel teada.
Minnesotalasest tõlkija leidis Eesti juhuslikult
«Kes on need inimesed, kes tõlgivad Eesti autoreid? Eestlased? Mitte sugugi – hoopis inimesed, kes oskavad eesti keelt ja oskavad seda väga-väga hästi,» küsis ja vastas Liive ühtaegu. «Nad on üsna imeinimesed. Meie teabekeskus korraldab aeg-ajalt seminare, kutsudes neid üle maailma kokku. Tõtt-öelda on see üsna kummastav tunne, kui sinu ümber on umbes 45 välismaalast 25 eri rahvusest, kes räägivad omavahel eesti keeles.
Eesti kirjanduse tõlkijad enamasti Eestis ei ela, kuid mõni siiski. Üks neist eespool imeinimesteks nimetatutest on tuurile kaasatud tõlkija Adam Cullen. »Minnesotalane, mitte ameeriklane. Eriti täna,« rõhutas Cullen päeval, mil Ameerika valis presidendiks Donald Trumpi.
»Olen Minnesotast Ameerika Ühendriikide põhjaosas. Kuna seal on hästi külm, talviti umbes miinus 40, aga on olnud isegi kuni miinus 70, olen teinud nalja, et olen siin Eestis kliimapagulane,« alustas minnesotalasest tõlkija enese tutvustamist küll aksendiga, kuid peaaegu veatus eesti keeles. »Lisaks olen keelepagulane. Minnesotas, teadagi, eesti keelt eriti ei räägita ...«
Cullen rääkis, kuidas ta nii eesti kirjanduse kui Eesti enda peale täiesti juhuslikult komistas. »Õppisin tegelikult Minnesota ja Peterburi Ülikoolis vene keelt. Reisides kahe riigi vahet, sattusin Tallinna ja mind hakkas huvitama siinne keel. Kõlas nagu mingi haldjate keel, mida tänavail kuulsin.« Sealtmaalt saigi alguse huvi esmalt keele, siis kirjanduse vastu.
»Mäletan, et ostsin eesti-inglise sõnaraamatu ja ajalehe Postimees ning sõites kahe riigi vahet hakkasin uurima, mis keel see õieti on. Mis selle sees on ja miks see kõlab nii ilusasti?« Culleni järgmine mõte oli kolida siia ja proovida eesti keel ära õppida. See oli umbes üheksa aastat tagasi. Eesti ilukirjandust on ta tänaseks tõlkinud viis aastat. Esimene tõlgitud teos oli Indrek Hargla »Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus«.
Ka väikese rahva raamat võib olla tegija
Külalised rääkisid veel mõndagi silmaringi laiendavat meie kirjandusest mujal maailmas. Näiteks said kuulajad teada, et meie kõige rohkem tõlkena müüdud raamat on Andrus Kiviräha »Mees, kes teadis ussisõnu«. Esimene tõlkimine oli sel prantsuse keelde ja lugu ise huvitav. Nimelt rääkis Veronika Kivisilla, et raamatu sisu olnud nii ootamatu, et ükski väliskirjastus ei tahtnud seda välja anda.
»Nad ütlesid: väga põnev, aga see on liiga hullumeelne lugu. Siis leidus üks, Jean-Pierre Minaudier, kes otsustas, et tõlgib raamatu ära. Tõlkiski, ilma et oleks selle eest pennigi tasu saanud. Seejärel pakkus seda Prantsuse kirjastustele. Pärast seda, kui 15 kirjastust ütlesid talle «ei», leidus üks pisike, kirjastus Attila, kes otsustas teose välja anda.« Praeguseks on seda raamatut Prantsusmaal müüdud 50 000 eksemplari.
»Inglise keeles on see nüüd ka olemas, saksa keeles kohe tulemas ... Praegu on olemas sellest kaheksas keeles tõlge, kohe tulemas veel neljas keeles. Näete, kuidas ühe väikese rahva raamat saab nii loetuks. Ja tänu sellele raamatule on maailmas huvi eesti kirjanduse vastu tõusnud,« rõõmustas Kivisilla.
Kui Kivirähk on populaarne uuema eesti kirjandusega, siis üks tõlgitumaid vanema põlvkonna kirjanikke on Tammsaare. Viimati ilmus saksa keeles tema »Elu ja armastus«. Maha ei jää ka Jaan Kross, kelle teosed on ilmunud 25 keeles – kõige värskem neist inglisekeelne »Kolme katku vahel.«
Üks haruldasemaid keeli, millesse eestikeelseid teoseid tõlgitud, on hindi keel – sellesse keelde on tõlgitud ja veidi enam kui tuhandelises tiraažis meie eepos »Kalevipoeg«, hindi keeles »Kalevputra".
Fotod: Lea Margus
Kohumine Taavi Ivaniga
T. Ivan on 7. ja 8. klassi loodusainete õpikute autor.
 |
