9. märts - tsirgupäev 2016

Rahvakalendris on tore päev - tsirgupäev!
Teavad ju kõik tsirguliinlased, et alev sai nime esimeste elanike järgi,
kes linnunimelised juhtusid olema: 
kull, kurvits, teder, tuvike ja vares.
Ka alevi tunnuslause on inspireeritud nendest paigalindudest:
Tsirguliina - parim pesapunumise paik!
Oleme rõõmsad, et meil on ka oma päev, mida tähistada.
Seekord rääkisime ja vaatasime pilte 2016. aasta linnust – rasvatihasest, 
meisterdasime linnukest – kas just tihane, aga linnu said kõik valmis.  
Tsirgupäeva korraldas MTÜ Joude. Toetas Tõlliste vald.

Ajalehest Valgamaalane: Avaldatud 07.03.2016

Linnud pööravad nokad kodu suunas

Kuigi mõnestki kalendrist võib leida 9. märtsi pealt märkuse, et tegu on tsirgu- ehk linnupäevaga, ei tea enamik meist selle päeva kohta ilmselt kuigi palju.
Üks vähestest kohtadest, kus seda päeva aga korralikult tähistatakse, on Tsirguliina alevik Valgamaal. Sealse raamatukogu juhataja, MTÜ Joude eestvedaja Tiia Pärnik-Pernik kinnitas, et on ka põhjust. «Kirjanik Leelo Tungla sõnadega: kes peaks seda veel tähistama kui mitte meie siin Tsirguliinas, millele on linnud nime andnud.»
Raamatukogus aset leidval tsirgupäeva tähistamisel saab igaüks rääkida lindudest, kes tal koduaias või akna taga käivad. «Vaatame lindudest ka pilte. Erilise tähelepanu all on tänavune aasta lind – rasvatihane. Samuti tegeleme meisterdamisega ja võtame linnupetet,» kinnitas Pärnik-Pernik.
Eriti huvitavaks teeb tema kinnitusel selle päeva aga tõik, et vanarahva uskumuse kohaselt keerab sel päeval 40 lõunamaal viibivat lindu noka kodu poole ja pea päeva (päikese) poole, alustades rändamist meie poole. Seega – kevad on juba otsekui käeulatuses.
Väga tähtis on see päev ka õigeusklikele. Nimelt on õigeusu kirikukalendris on see päev 40 märtri mälestuspäev.
Eestis on seda päeva Vikipeedia andmetel märtrite mälestuspäevana aga tähistatud üksnes Setumaal.
Lindudele või pühakutele on eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi järgi sellel päeval küpsetatud ka paistekakkusid ehk vatske, millest osa viiakse lindudele puuriidale või kõrgemale kohale, osa süüakse ise, osa antakse karjalaskepäeval ja künnipäeval kündjale, karjusele ja karjale. Loitsude ja maagiliste toimingutega peletatakse linde kogu suveks viljast ja marjadest eemale.
Vanarahvas uskus, et kui sel päeval on ilm külm, on külma veel 40 päeva.

Jaan Rapp, tegevtoimetaja. jaan.rapp(at)ajaleht.ee

Tsirgupäev - 9. märts

Aeg - ootamise aeg - kellele pikk, kellele lühike - sõltuvalt sellest, mida või mida oodatakse! Ja kui see on käes, siis on see lõplik ja algab uus ootus. Kunagi ei ole nii, et pole midagi oodata.
Tsirgupäev - see on lindude ja kevade ootamise päev - selle ootuse algus-akord!

Valisime välja ka parima tsirgutundja!

Räägitakse, et sellel päeval alustavad linnud kaugelt maalt koduteed. Oleme mõttes linnukestega ja soovime, et see pikk rännak lõppeks neile õnnelikult, et peatselt saaksime kuulda kevadist linnulaulu ja sädinat.

Ootamine pole aga sugugi kerge. On ju kõik kogenud tunnet, eriti lapsepõlves, kui oli mõni ootus, siis kohe kuidagi ei jõudnud ära oodata, olemine oli rahutu ja kärsitu.

Linnulugu kuulamas

Mida siis teha? Kui õige kuulaks linnulaulu ja muhedaid lugusid lindudest, jälgiks veebi vahendusel linnukaamerat, vastaks viktoriiniküsimustele ning kõige selle taustaks laseks ka kätel käia - linnukesi viltides. Laseks hea maitsta kuklitel (vatskitel), teel ja kohvil.

Veel natuke ja valmis ta ongi - vahva pardike

Viltimishoos

Kohtumiseni linnuristipäeval!

9. märts - Tsirgupäev

Koos rändlindudega saabub oodatud kevad. Usutakse, et linnud keeravad sellest päevast peale nokad kodu poole.

Tsirgupäev on väga oodatud päev ka Tsirguliinas!

Teavad ju kõik tsirguliinlased, et alev sai nime esimeste elanike järgi, kes linnunimelised juhtusid olema: kull, kurvits, teder, tuvike ja vares.

Ka alevi tunnuslause on inspireeritud nendest paigalindudest: Tsirguliina - parim pesapunumise paik!

• Kullilised on suurepärased lendajad, püsides saagiotsinguil tundide kaupa õhus.
• Metskurvits ehk rahvasuus enamasti lihtsalt nepi nime all tuntud lind on väikese pardi suurune enamasti niiskel maapinnal tegutsev lind. 
• Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline.
• Õõnetuvi on umbes haki suurune tavalise tuvi kehaehitusega lind. Tema keha üldvärvid on hall ja hallikaspruun.
• Vares on hästi äratuntav oma kahevärvilise sulestiku järgi: pea, kael, tiivad, saba, nokk ja jalad on mustad, ülejäänud sulestik aga hall. Vares on lind, kes sööb peaaegu kõike.

 

Tsirguliina Tsirgukogu

Nagu ütleb Hiina vanasõna: ka tuhandemiili pikkune tee algab esimesest sammust, nii sai alguse ka meie linnukogu - Sinilinnust.

Lind linnu haaval on neid juurde tekkinud - ja nüüd annab see väike suleliste seltskond juba pisikese kogu mõõdu välja.

Lähenemas on linnupäev - 9. märts, siis selle päeva auks on meie linnud koondanud endid näitama vaatekasti.

Tavapäraselt rõõmustavad tiivulised meie külastajaid aga raamaturiiulite otstel, kuhu raamatuotsija pilk vahest ehk ei juhtugi peatuma.

Tsirgunäitusest lähemalt vaata siit!

Lisaks kujukestele lindudest on raamatukogus ka väike joonistuste näitus!

This digital slideshow customized with Smilebox

Tsirgupäevalised

Kutsusime kokku külarahvast, et pajatada lugusid lindudest. Kui hästi järele mõelda, siis eks ole me ju kõik midagi kogenud seoses tiivulistega.Väga haaravalt jutustas oma linnujuhtumitest Raina. Meile kõigile üllatuseks selgus, et Raina on olnud lausa ametlikult registreeritud linnuurija. Ta näitas meile oma kogutud materjale ja pilte.
Saime teada ka seda, et siniraag on muutumas haruldaseks linnuliigiks.

Veel kolm-neli aastakümmet tagasi oli ereda sulestikuga tähelepanu köitev siniraag Eestis üsna tavaline. Nüüdseks on temast saanud peaaegu et unelmate sinilind. Setomaal ja mujal Lõuna-Eestis võib siniraagu siiski veel näha. (Eesti Loodus)

Jutlemise vahepaladeks pakkusime külalistele äraarvamiseks linnulaulu. Nii mõnigi viisivilistaja oli vaja tuvastada elevas arutelus.

Mis see tsirgupäev siis õigupoolest on? Öeldakse, et soojal maal pöörab nelikümmend lindu suu suve poole ja pea päeva (päikese) poole, alustades rändamist meie poole. (Berta)

Pöörasime ka meie pilgud tuleviku poole, mõtlesime sellele, keda kutsuda raamatukogusse külla, et igapäevaellu vaheldust tuua.
Kui tarvis, lubasid meie seekordsed külalised lahkesti oma abi ja nõu.