Kolonel Elias Kasaku käsikirjad

Kolonel Elias Kasaku [4. juuni, 1895 – 17. märts, 1985] käsikirjad jõudsid meieni tänu eestlastele, keda leidub igas maailmanurgas – nii siin, kui sealpool Atlandi ookeani.

Kõik algas sellest, et meie omakandi inimese Õie Ploomi tütrele Merlinile (kes elab Ann Arboris, Michigani osariigis), kirjutas üks väliseestlaste tütar. Kirjas kurdeti, et neil on palju eestikeelseid raamatuid, aga et vanemad surnud, siis ei oska nad nendega midagi peale hakata, kuna lapsed ei valda enam oma vanemate keelt. Kirja lõpus mainiti, et kui keegi huvitatud pole, siis panevad nad raamatud lihtsalt prügikasti juurde. Kuna Merlini ja tema abikaasa kodus on alati palju raamatuid loetud ning hoitud, siis loomulikult ei lubanud nad neid minema visata. Nii transporditigi 25 raamatukasti nende keldrisse.

Kui teised vanemad väliseestlased kuulsid, et nad võtsid eestikeelseid raamatuid enda juurde, siis hakkasid nemadki omi raamatuid pakkuma. Nõnda tuligi Merlinil ja tema abikaasal idee raamatud kuidagi Eestisse saata ja Merlini sooviks oli, et just Tõlliste valda. Ta võttis ühendust Chicago Eesti Maja raamatukogu juhataja Imre Pagiga ning Õie Ploom tutvustas Merlini ideed Tõlliste vallavanem Madis Grossile, kes väga toetas seda mõtet.

Raamatud saadeti kahes jaos: kõigepealt Chicago omad ja siis Michigani omad. Michiganist saadi kokku umbes 50 kasti. Rahaliselt aitas Haridusselts "Kodu" Detroidist ning paljud inimesed maksid ise oma raamatute saatmise kinni.

Raamatute Eestisse saatmisega on seotud ka Loit Maripuu, kellega tutvuti kaubanduskeskuse järjekorras, kus Merlin oma kaaskonnaga pälvis väliseestlase Loidi tähelepanu sellega, et Merlini seljas olevale särgile oli kirjutatud Estonia. See oli kingituseks toodud Montoni särk, õmmeldud olümpiamängudest osavõtjatele. (L. Maripuu oli kuue aastane, kui pere sõja ajal Ameerikasse põgenes. Tema isa oli Valgas piirivalve ohvitser.)

Raamatud transporditi Eestisse meritsi. Saadetised jõudsid Muuga ja Riia sadamasse. Nende tollist kättesaamist ning edasist transporti Valgamaale organiseeris juba Tõlliste vald.

27. juulil, 2012. aastal avanes meil võimalus üle anda tänukiri Chicago Eesti Maja esindajale Imre Pagile. Rõõm kohtumisest oli kahepoolne. Suurim aga meie külalisel, kes tundis heameelt sellest, et raamatud taas lugejateni on jõudnud.

Tänu väliseestlastele, Merlini pere ja Tõlliste valla koostööle saame lugeda pagulaskirjandust. Oleme saanud lugemisvara, mida nõukogude aastatel ei olnud võimalik lugeda. (Nimekiri saadud raamatutest on raamatukogu kodulehel.)

Raamatuid täis kastide hulgas oli ka üks kast, milles kolonel Elias Kasaku käsikirjad. Tegemist on mälestustega, mis on ilmunud 2011. aastal Eesti Päevalehe raamatusarjas „Eesti mälu; 43“. Lisaks käsikirjadele on saadud raamatute hulgas ka E. Kasaku kodusest kogust pärinevaid raamatuid, mis on äratuntavad raamatu omaniku ja tema abikaasa sissekirjutuse tõttu.

Kolonel Elias Kasaku käsikirjad

Käsikirjad anname üle Valga Sõjandusmuuseumile, kuna nende hulgas on veel materjale, mida ei ole uuritud ega avaldatud. Lisaks käsikirjadele saame muuseumile annetada sõjandusteemalisi, tõsielusündmustel põhinevaid raamatuid.

Tsirguliina ja Tõlliste küla XX sajandil

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, on öelnud Juhan Liiv.

Tsirguliina alevis on kodukandi mälu kandjaks Aini Oberst, kellel ilmus trükist kodulooline uurimustöö "Tsirguliina ja Tõlliste küla XX sajandil".

Aini Oberst: "Raamat on mõeldud mälestuste raamatuna mu kodukohtade, Tõlliste küla ja Tsirguliina rahvale ning nende järglastele".

Mahukas köide (307 lk) annab ülevaate Tõlliste külast, taludest ja peredest, illustreerituna rikkaliku fotomaterjaliga.

Põhjalikult on uuritud ka Tsirguliina aleviku sajandivanust tekkelugu, tööstus- ja hariduselu ning seltsitegevust.

Raamat valmis paarikümneaastase töö tulemusena, kuhu mahtusid sisse pikad päevad nii Valga kui Tartu arhiivides, perest-perre käimised mälestuste ja materjalide kogumisel.

Aini elutöö, anda välja raamat, on sajandisündmus ka lugejatele, sest senini ei olnud Tsirguliina ja Tõlliste külal oma lugu. Nüüd on meil raamat, kus on jäädvustatud iga maja ja pere.

Esitlus, mis leidis aset Tsirguliina raamatukogus 29. juunil algas Aini mõnusas toonis meenutustega. (Aini jutustiil, talle omane kõnepruuk kõlab kõrvus ka raamatut lugedes.)

Tänusõnu laususid Ainile tehtud töö eest Tõlliste vallavanem Madis Gross, valla volikogu liige Arne Nõmmik, valla ja maakonna raamatukogude esindajad.

Vaimustunud lugejaid esindas endine tsirguliinlane Maire Tobre.

Aini tänas raamatute kinkimisega oma abilisi ja sponsoreid: Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgruppi, Tõlliste vallavalitsust, Egon Hunti jt.

Esitlusel leidsid osalejad, et raamatule võiks tulla järg, kuna on veel palju teemasid, millest kirjutada. On ju meiekandis olnud inimesi, keda peaks ajalooraamatus jäädvustama: ämmaemand Maimu Mürk, kooliõpetaja Alviine Läti, Villem Alp jpt.

Suur tänu Ainile – Tsirguliina mäluvalvurile!

Väike pildiseeria suursündmusest Tsirguliina ajaloos.