Pidulik päev

31. märts oli eriline - oli Hele viimane tööpäev. Enam kui nelikümmend tööaastat Tsirguliina raamatukogus sai vääriliselt lõpetatud. Aitäh, Hele, nende aastate eest! 
Väärikalt tunnustas aastakümnete panuse eest valla raamatukogundusse ka Tõlliste vald - tunnustades Helet teenete märgiga.

Fotomeenutused pidulikust päevast!

Külas oli kirjanik Sass Henno

Teavituskampaania "Ava silmad" raames külastas meid kirjanik Sass Henno. 
Kampaania juhib tähelepanu vägivallale ja vägivallast väljapääsule. 

Kohtumisel tõi kirjanik ilmekaid näiteid koolikiusamisest kirjanduse kaasabil (O. Lutsu "Kevade") ja rääkis ka oma lapsepõlves kogetust. Kinnitust sai ütlus, et alati on väljapääs, peab vaid seda tahtekindlat soovima ning mitte jääma kõrvalseisjaks.

Kampaaniat kajastab ka Lea Marguse artikkel ajalehes Valgamaalane (10. märts).

Koolipere

Eduard Vilde 150 - Tossutäkuga Euroopasse

Täiendatud: 11. juunil 2015: Konkursi tulemused

Tabamata Vilde! Millest alustada?

Tsirguliina alevikust läheb läbi raudtee, tänu raudteele me alevik tekkiski ning raamat „Tossutäkuga Euroopasse“ viiski mõttele tabada meie esimest tõelist reisikirjanikku läbi tema reiside – alustades Helsingist ning lõpetades Itaaliaga. Veelgi enam – identifitseerime ju Tsirguliina alevikku alati koos raudteega, vaatamata sellele, et jaama nimi on Sangaste – see vaid lisab omapära ja ajaloolist tausta seoses krahv Bergiga. Pealegi, oleme ka üks raamatukogudest, mis asub raudtee ääres.

Näituse ettevalmistamine, sellega kaasnev hasart ja põnevus, kuidas õnnestub kogutud materjalide esitlemine vaid käepäraste vahenditega? See tõi meelde lapsepõlve, mil sai kingakarpi meisterdatud nukumaja – väikeste kambrikeste disainimine, dekoreerimine. Nüüd mõistan, et see oli loominguline protsess, selles olemine oli see, mis pakkus rahulolutunnet, arendas käelisi oskusi, ruumitaju, fantaasiat. Sellist tunnet tajusin ka nüüd, kuid erinevalt lapsepõlves kogetust lisandus vastutus näituse külastajate ees.

Motiveerivaks jõuks oli enese proovilepanek, kuidas saame hakkama, kas õnnestub teha näitus, mis köidaks raamatukogukülastaja pilku, mis oleks atraktiivne nii suurele kui väikesele ning – mis seal salata, ka konkursil osalemise eest lubatud auhind kannustas välja mõtlema senistest teistmoodi näitust.

Soovime esitleda Vildet meie lugejaskonnale kui suurepärast ja humoorikat sõnameistrit. Püüame kõnetada nii vanemat generatsiooni valitud tekstide näol, kui ka kõige noorimaid põnevate väljapanekutega.

Esmalt oli vaid nägemus näitusest, samm-sammult hakkas idee realiseeruma:  alustades portreefoto ja raami valmistamisest ning lõpetades teemakohaste tekstide, raamatute ning mitmesuguste eksponaatide ülespanekuga. Reisimine, reisijutud – see on populaarne teema tänini. Reisiraamatud pakuvad äratundmisrõõmu ja avardavad silmaringi haarava lugemiselamuse kaudu. Hinnatud on ka head jutuvestjad, mis loovad tunde, et justkui oleks ise reisil. Sünnipäevalistele olimegi palunud esinema meie kooli õpetajad, kes rääkisid oma reisidest ja lisaks reisijuttudele vaatasime ka pilte erinevatest maadest, paikadest. Õppealajuhataja Inga rääkis oma elamiskogemustest Šveitsis ning õpetajad Jana ja Vapu reisist Rumeeniasse.

Juubelipäeval avasime näituse „Tossutäkuga Euroopasse“ ja trepigaleriis õpilasjoonistuste näituse „Vilde tee“ ning sünnipäeva tähistasime üheskoos lugemissaali „Vilde“ kohvikus.

Tänu ühingu ja Vilde muuseumi poolt algatatud ettevõtmisele värskendasime mälu või pigem tutvusime taaskord meie suurepärase kirjaniku Eduard Vilde loomingu ja eluga.

Omamoodi tähelepanu pälvis näitus ka valmimisprotsessis, sest ikka ja jälle võisime rõõmuga vastata uudishimulike laste küsimustele, et teeme näitust meie esimesest reisikirjanikust. Oluliseks peame ka seda, et näituse koostamisel kasutasime taaskasutatavaid materjale.

Loodame, et päris tabamatuks Vilde meil ei jäänud. Tutvustasime näituse kaasabil Vilde rännakuid ning lisaks Vilde reisimemuaaridele  nautisime meie koolipere reisimuljeid.

Sarnaste üleskutsetega liitume kindlasti ka tulevikus, et seeläbi tutvuda loomingutega, mis muidu märkamatuks (tabamatuks) jääksid.

4. märtsil tähistasime üheskoos meie esimese tõelise reisikirjaniku 150. juubelit.

Pilte toimunud juubelipäevast saab vaadata siit: FOTOALBUM

Kohtumine Vahur ja Liina Kersnaga

Laupäeval, 7. veebruaril olid meil külas raamatu "Ei jäta elamata" autorid Vahur ja Liina Kersna.
Vahur on meile kõigile tuttav läbi meediakanalite ja tema esimese raamatu "7 x 7" kaudu, Liinaga saime lähemalt tuttavaks nüüd.

V. Kersna: „Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal ära kirjutada ning Liina tekstid annavad sellele raamatule õige elu ja hingamise. Tema ja teistegi siin kirjutavate erakordsete inimesteta oleks kõik see palju kahemõõtmelisem.“

Rõõm kohtumisest oli kolmekordne. Tundsime heameelt, et taas oli raamatukogu lugemissaal inimestest tulvil. Kohaletulnute üle rõõmustasid ka Kersnad ning oma vahetu suhtlemisega võitsid nad kõigi südamed.

Kohtumisele eelnes aga seik, millest arenes välja lugu: "Juhtum raamatukogus".

XI Kirjandustuur Sõnaränd

Igor Kotjuh (vasakult) on Eesti luuletaja, ajakirjanik, esseist ja tõlkija
Kai-Mai Olbri on kunstnik, luuletaja, tõlkija
Asta Põldmäe on tuntud kui Eesti prosaist, tõlkija ja lastekirjanik
Rein Põder on eesti kirjanik ning kirjastustöötaja

Seekordne kirjandustuur (2014) külastas meid neljandat korda. Varasemalt oleme võõrustanud kirjanikke 2008., 2010. ja 2012. aastal. Seega - oleme tänu kirjandustuurile kohtunud üheteistkümne kirjanikuga ning kahel korral on kirjanike saatjaks olnud Maire Liivamets.
Kohtumistest on alati osa võtnud meie õpilaste vanem generatsioon, siis seekord ka väike kokkuvõte sellest, mis neid kõnetas või meelde jäi.

Kohtumine kirjandustegelastega andis võimaluse nende loominguga lähemalt tutvuda. Oli põnev kuulata mis põhjustel või kuidas nad kirjutama hakkasid. Tõdeti, et kirjanikud kirjutavad ja mõtlevad erinevalt ent küsimusele vastates oldi ühel nõul – mis kord (nooruses) kirjutatud, seda hiljem ei muuda ega paranda.

Kai-Mai Olbri oli avatud, selge häälega hea suhtleja. Oli meeldiv kuulata tema esituses hispaaniakeelseid luuletusi. See oli harukordne võimalus kogeda seda kaunist keelt ehedalt. Selgus, et Hispaanias olles inspireeris teda suur kuu, mis seal tundub Maale palju lähemal kui Eestis. Tema luuletused olid hingelised ja mõtlemapanevad.

Asta Põldmäe proosa oli imetlusväärne – lugu pääsukestest, nende elutarkusest.

Rein Põder rääkis huvitavalt ja vabas vormis. Muljetavaldav oli tema kirjutatud raamatute kogus. Meeldis kirjaniku härrasmehelikkus ja humoorikus.

Igor Kotjuh jäi meelde omapärase aktsendi ja luuletusega facebook´ist, tuues kuulajaskonnas esile mitmeidki äratundmishetki. Luuletused on hinge peegel!  

Kohtumine pani mõtlema, mida tahaks ise elus saavutada ja teha nii, et minustki jääks jälg maha.

Üldine arvamus oli, et kohtumisi võiks olla tihedamalt, kuna need on huvitavad ja toovad vaheldust igapäevaellu.

VEEL PILTE

Raamatukogupäevad 2014

Ettelugemispäeval - meie noorimatele!

Põlvamaa kirjanik Tiina Ilves kohtumas meie lugejatega

VEEL PILTE KOHTUMISEST

Karpide meisterdamise õpituba

Valmis karbid

Vaata, kes laenutab!

Vallavanem Madis Gross

Volikogu esimees Arne Nõmmik                   

Kohtumine Rainaga, kes tutvustas meile  oma kunstikogu

VEEL PILTE KOHTUMISEST

Läki kodu kullakene

Meenutuseks erakordsest sündmusest on raamatukogus puu teelesaatmisest väljapanek fotodest, artiklitest ning paarist puu fragmendist (koore- ja oksakilluke, mesilaskärg puu tühimikust).

Et eriline mänd ei häviks, viiakse puu Eesti Rahva Muuseumi, kus temast saab kõige püsivam eksponaat, ulatudes läbi kahe korruse.

27. juunil kell 12 alustaski mänd oma teekonda Tartusse, ERM´i, et rääkida seal oma lugu tulevastele põlvedele.
Mälestustseremoonial said sõna regilauljad, kes laulsid puu mälestuseks-saateks kaks laulu: "Kaege sõsara häälesida" ja "Läki kodu kullakene". Sõna võttis folklorist Marju Kõivupuu ning tänusõnu lausus ka ERM´i direktor Tõnis Lukas.
Pilte mälestustseremooniast.