1.3.21
132 aastat raudtee avamisest reisiliikluseks Tartu-Valga liinil
11.5.17
Kohtumine kirjanik Marek Kahroga
Külas oli Võrumaa kirjanik Marek Kahro, kes on auhinnatud 2016. aastal B. Kangro kirjandusauhinnaga. 2018. aastal pälvis kirjanik Anton Hansen Tammsaare nimelise lugejapreemia
ajalooliste faktidega rikastatud põnevusromaani „Kuradil on lapse nägu"
eest. (https://kultuur.err.ee/677713/tammsaare-nimelise-lugejapreemia-palvis-marek-kahro-ponevusromaan)
16.2.17
Küünlapäev
 |
| Geelküünal |
 |
| Mesilasvahast küünla rullimine |
30.12.16
Pilguheit aastasse 2016
 |
| Meie rahvamuusik Koidu |
 |
| Pildiallkirja lisamine |
 |
| Vana-aja kuuseehted |
Näitused:
Andeia Kaseorg
Tõlliste vald 25
Käsitöönäitus
Muudatused
raamatukogutöös:
Raamatukogus asub alates novembrist ka Eesti Posti
postipunkt.
Lea Margus
Tsirguliina postkontor kolis raamatukogusse
Alates
esmaspäevast saab Tsirguliinas postiteenust raamatukogus selle lahtiolekuajal.
Raamatukogu juhataja Tiia Pärnik on nüüdsest ühtlasi ka postitöötaja. Foto: Lea
Margus / Valgamaalane
Esmaspäevast
on Tsirguliina postkontorihoone uksed suletud. Postipunktiks muutunud
postkontor on ennast sisse seadnud kohalikus raamatukogus.
Raamatukogu
ruumides asuv Tsirguliina postipunkt on klientide mugavamaks teenindamiseks
avatud vastavalt raamatukogu lahtiolekuaegadele. See tähendab, et postiteenus
on kättesaadav kordades pikemalt kui postkontorist.
Raamatukogus-postipunktis
saab lisaks pakkide saatmisele ja vastuvõtmisele tasuda ka oma arveid, tellida
perioodikat ja osta vajalikku postikaupa.
Kirjakandja
võib teenused koju kätte tuua
Endiselt
on postiteenuseid võimalik saada ka kirjakandja vahendusel. Nimelt võib
inimene, kes elab lähimast postkontorist või postipunktist kaugemal kui viis
kilomeetrit, kirjakandja koju kutsuda tasuta ning tasuda tuleb vaid tellitavate
teenuste eest. Kui kirjakandjale saab teenuse eest tasuda vaid sularahas, siis
postipunktis on võimalik ka kaardimakse.
Kirjakandja
vahendusel saab nii saata kui vastu võtta kirju ja pakke ning osta
postimaksevahendeid, vormistada ajakirjandustellimusi, saata siseriiklikke
rahakaarte, tellida pensionit ning kasutada makseteenuseid.
Tsirguliina
raamatukogu juhataja, nüüdsest ühtlasi ka postitöötaja Tiia Pärnik, kes
teisipäeval teist päeva lisaülesannetega ametis, oli vaatamata suurenenud
töökoormusele optimistlik.
«Koolitusi
on olnud ja uut infot palju peale tulnud, veidi isegi muretsesin. Aga kõigi
teenuste kohta on juhised käes ja loodan, et saan hakkama. Näiteks täna,»
märkis Pärnik teisipäeval, «oli juba vaja rahvusvahelise lunatasuga postipakk
väljastada ja sealjuures väga palju dokumente tuli täita – aga sain hakkama.»
Toeks
kolleegi julgustavad kogemused
Valga
maakonnas on väiksematest postkontoritest Tsirguliina oma üks viimaseid, mis
postipunktiks saades mõne asutuse hõlma alla kolis. Enne seda oli sama tee Puka
postkontoril, mis liikus sealsesse raamatukokku.
«Puka
raamatukogu juhataja Ene Markov julgustaski mind, talle see uus amet meeldib.
Ja ka inimesed on valdavalt positiivselt meelestatud,» kinnitas Pärnik.
«Ligipääs postiteenusele on pikemalt ja samad teenused säilivad, ka
kaardimaksevõimalus. Ainuke, et sularaha ei saa välja võtta, aga see võimalus
kadus juba varem, siis kui veel postkontor töötas.»
Praegu
on Valgamaal kümme postipunkti: Ala, Hummuli, Kaagjärve, Kääriku, Nõuni, Õru,
Puka, Riidaja, Tsirguliina ja Hargla; postkontoreid on neli: Valga, Otepää,
Tõrva ja Sangaste. Postkontoritest väikseim, Sangaste, hakkab samuti
eksisteerima postipunktina, alates 1. veebruarist 2017 hakatakse postiteenust
osutama Sangaste raamatukogus.
Videvikutund raamatukogus
28. detsember - hea päev videvikutunniks, mil meenutada lahkuvat aastat, vaadata endisaegseid nääri- ja uusaastakaarte, imetleda vana-aja kuuseehteid, nautida Koidu akordionimängu, pisut ka meisterdada paberist käbikesi.
3.11.16
XIII kirjandustuur SÕNARÄND 2016
Sõnaränd pani rõhu tõlkekirjandusele.
Tsirguliina kooli õpilased ja raamatukogu lugejad kohtusid
kirjandusinimestega, kes oma sõnarännakul praegu raamatukogusid väisamas
on. Kohtumise läbiv teema oli eesti tõlkekirjandus.
Külas olid luuletaja Veronika Kivisilla, Eesti kirjanduse
teabekeskuse direktor Ilve Liive ja Adam Cullen, kes tõlgib eesti
kirjandust inglise keelde.
Kivisilla, kes kirjanike ringkäigu «Sõnaränd» korraldamisega olnud seotud viis viimast aastat, astus nüüd kolmapäeval Tsirguliina raamatukokku tulnud kuulajate ette luuletajana. «Luulet hakkasin kirjutama kaheksa aastat tagasi. Enne kirjutasin muid asju – näiteks mõne kooliõpiku – ja tegin ka õige pisut tõlkimistööd.» Kivisilla luges kohtumise alguses ette Elroni rongisõidust inspireeritud luuletuse.
Sellest, mis asutus on Eesti kirjanduse teabekeskus, andis aimu Ilve Liive. «Eesti kirjandus ei ole ainult Eestis, see rändab ka teistes keeleruumides. Teabekeskuse üks ülesanne ongi tutvustada mujal maailmas eesti kirjandust. Selleks, et meie autorite teosed jõuaks eri keeltesse, on vaja palju maailmas ringi rännata ja kohtuda kirjastajatega.»
Liive sõnas, et eesti kirjandusest ilmub maailmas umbes 75 tõlget aastas ja tõlgitakse seda umbes 20 keelde. Eesti kirjandust on välismaale viidud juba oma 16 aastat, said kuulajad veel teada.
Minnesotalasest tõlkija leidis Eesti juhuslikult
«Kes on need inimesed, kes tõlgivad Eesti autoreid? Eestlased? Mitte sugugi – hoopis inimesed, kes oskavad eesti keelt ja oskavad seda väga-väga hästi,» küsis ja vastas Liive ühtaegu. «Nad on üsna imeinimesed. Meie teabekeskus korraldab aeg-ajalt seminare, kutsudes neid üle maailma kokku. Tõtt-öelda on see üsna kummastav tunne, kui sinu ümber on umbes 45 välismaalast 25 eri rahvusest, kes räägivad omavahel eesti keeles.
Eesti kirjanduse tõlkijad enamasti Eestis ei ela, kuid mõni siiski. Üks neist eespool imeinimesteks nimetatutest on tuurile kaasatud tõlkija Adam Cullen. »Minnesotalane, mitte ameeriklane. Eriti täna,« rõhutas Cullen päeval, mil Ameerika valis presidendiks Donald Trumpi.
»Olen Minnesotast Ameerika Ühendriikide põhjaosas. Kuna seal on hästi külm, talviti umbes miinus 40, aga on olnud isegi kuni miinus 70, olen teinud nalja, et olen siin Eestis kliimapagulane,« alustas minnesotalasest tõlkija enese tutvustamist küll aksendiga, kuid peaaegu veatus eesti keeles. »Lisaks olen keelepagulane. Minnesotas, teadagi, eesti keelt eriti ei räägita ...«
Cullen rääkis, kuidas ta nii eesti kirjanduse kui Eesti enda peale täiesti juhuslikult komistas. »Õppisin tegelikult Minnesota ja Peterburi Ülikoolis vene keelt. Reisides kahe riigi vahet, sattusin Tallinna ja mind hakkas huvitama siinne keel. Kõlas nagu mingi haldjate keel, mida tänavail kuulsin.« Sealtmaalt saigi alguse huvi esmalt keele, siis kirjanduse vastu.
»Mäletan, et ostsin eesti-inglise sõnaraamatu ja ajalehe Postimees ning sõites kahe riigi vahet hakkasin uurima, mis keel see õieti on. Mis selle sees on ja miks see kõlab nii ilusasti?« Culleni järgmine mõte oli kolida siia ja proovida eesti keel ära õppida. See oli umbes üheksa aastat tagasi. Eesti ilukirjandust on ta tänaseks tõlkinud viis aastat. Esimene tõlgitud teos oli Indrek Hargla »Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus«.
Ka väikese rahva raamat võib olla tegija
Külalised rääkisid veel mõndagi silmaringi laiendavat meie kirjandusest mujal maailmas. Näiteks said kuulajad teada, et meie kõige rohkem tõlkena müüdud raamat on Andrus Kiviräha »Mees, kes teadis ussisõnu«. Esimene tõlkimine oli sel prantsuse keelde ja lugu ise huvitav. Nimelt rääkis Veronika Kivisilla, et raamatu sisu olnud nii ootamatu, et ükski väliskirjastus ei tahtnud seda välja anda.
»Nad ütlesid: väga põnev, aga see on liiga hullumeelne lugu. Siis leidus üks, Jean-Pierre Minaudier, kes otsustas, et tõlgib raamatu ära. Tõlkiski, ilma et oleks selle eest pennigi tasu saanud. Seejärel pakkus seda Prantsuse kirjastustele. Pärast seda, kui 15 kirjastust ütlesid talle «ei», leidus üks pisike, kirjastus Attila, kes otsustas teose välja anda.« Praeguseks on seda raamatut Prantsusmaal müüdud 50 000 eksemplari.
»Inglise keeles on see nüüd ka olemas, saksa keeles kohe tulemas ... Praegu on olemas sellest kaheksas keeles tõlge, kohe tulemas veel neljas keeles. Näete, kuidas ühe väikese rahva raamat saab nii loetuks. Ja tänu sellele raamatule on maailmas huvi eesti kirjanduse vastu tõusnud,« rõõmustas Kivisilla.
Kui Kivirähk on populaarne uuema eesti kirjandusega, siis üks tõlgitumaid vanema põlvkonna kirjanikke on Tammsaare. Viimati ilmus saksa keeles tema »Elu ja armastus«. Maha ei jää ka Jaan Kross, kelle teosed on ilmunud 25 keeles – kõige värskem neist inglisekeelne »Kolme katku vahel.«
Üks haruldasemaid keeli, millesse eestikeelseid teoseid tõlgitud, on hindi keel – sellesse keelde on tõlgitud ja veidi enam kui tuhandelises tiraažis meie eepos »Kalevipoeg«, hindi keeles »Kalevputra".
Fotod: Lea Margus
Kohumine Taavi Ivaniga
2. novembril toimus raamatukogus kohtumine Taavi Ivaniga, meie kooli vilistlasega 49. lennust.
T. Ivan on 7. ja 8. klassi loodusainete õpikute autor.
Sõnaränd pani rõhu tõlkekirjandusele.
Kivisilla, kes kirjanike ringkäigu «Sõnaränd» korraldamisega olnud seotud viis viimast aastat, astus nüüd kolmapäeval Tsirguliina raamatukokku tulnud kuulajate ette luuletajana. «Luulet hakkasin kirjutama kaheksa aastat tagasi. Enne kirjutasin muid asju – näiteks mõne kooliõpiku – ja tegin ka õige pisut tõlkimistööd.» Kivisilla luges kohtumise alguses ette Elroni rongisõidust inspireeritud luuletuse.
Sellest, mis asutus on Eesti kirjanduse teabekeskus, andis aimu Ilve Liive. «Eesti kirjandus ei ole ainult Eestis, see rändab ka teistes keeleruumides. Teabekeskuse üks ülesanne ongi tutvustada mujal maailmas eesti kirjandust. Selleks, et meie autorite teosed jõuaks eri keeltesse, on vaja palju maailmas ringi rännata ja kohtuda kirjastajatega.»
Liive sõnas, et eesti kirjandusest ilmub maailmas umbes 75 tõlget aastas ja tõlgitakse seda umbes 20 keelde. Eesti kirjandust on välismaale viidud juba oma 16 aastat, said kuulajad veel teada.
Minnesotalasest tõlkija leidis Eesti juhuslikult
«Kes on need inimesed, kes tõlgivad Eesti autoreid? Eestlased? Mitte sugugi – hoopis inimesed, kes oskavad eesti keelt ja oskavad seda väga-väga hästi,» küsis ja vastas Liive ühtaegu. «Nad on üsna imeinimesed. Meie teabekeskus korraldab aeg-ajalt seminare, kutsudes neid üle maailma kokku. Tõtt-öelda on see üsna kummastav tunne, kui sinu ümber on umbes 45 välismaalast 25 eri rahvusest, kes räägivad omavahel eesti keeles.
Eesti kirjanduse tõlkijad enamasti Eestis ei ela, kuid mõni siiski. Üks neist eespool imeinimesteks nimetatutest on tuurile kaasatud tõlkija Adam Cullen. »Minnesotalane, mitte ameeriklane. Eriti täna,« rõhutas Cullen päeval, mil Ameerika valis presidendiks Donald Trumpi.
»Olen Minnesotast Ameerika Ühendriikide põhjaosas. Kuna seal on hästi külm, talviti umbes miinus 40, aga on olnud isegi kuni miinus 70, olen teinud nalja, et olen siin Eestis kliimapagulane,« alustas minnesotalasest tõlkija enese tutvustamist küll aksendiga, kuid peaaegu veatus eesti keeles. »Lisaks olen keelepagulane. Minnesotas, teadagi, eesti keelt eriti ei räägita ...«
Cullen rääkis, kuidas ta nii eesti kirjanduse kui Eesti enda peale täiesti juhuslikult komistas. »Õppisin tegelikult Minnesota ja Peterburi Ülikoolis vene keelt. Reisides kahe riigi vahet, sattusin Tallinna ja mind hakkas huvitama siinne keel. Kõlas nagu mingi haldjate keel, mida tänavail kuulsin.« Sealtmaalt saigi alguse huvi esmalt keele, siis kirjanduse vastu.
»Mäletan, et ostsin eesti-inglise sõnaraamatu ja ajalehe Postimees ning sõites kahe riigi vahet hakkasin uurima, mis keel see õieti on. Mis selle sees on ja miks see kõlab nii ilusasti?« Culleni järgmine mõte oli kolida siia ja proovida eesti keel ära õppida. See oli umbes üheksa aastat tagasi. Eesti ilukirjandust on ta tänaseks tõlkinud viis aastat. Esimene tõlgitud teos oli Indrek Hargla »Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus«.
Ka väikese rahva raamat võib olla tegija
Külalised rääkisid veel mõndagi silmaringi laiendavat meie kirjandusest mujal maailmas. Näiteks said kuulajad teada, et meie kõige rohkem tõlkena müüdud raamat on Andrus Kiviräha »Mees, kes teadis ussisõnu«. Esimene tõlkimine oli sel prantsuse keelde ja lugu ise huvitav. Nimelt rääkis Veronika Kivisilla, et raamatu sisu olnud nii ootamatu, et ükski väliskirjastus ei tahtnud seda välja anda.
»Nad ütlesid: väga põnev, aga see on liiga hullumeelne lugu. Siis leidus üks, Jean-Pierre Minaudier, kes otsustas, et tõlgib raamatu ära. Tõlkiski, ilma et oleks selle eest pennigi tasu saanud. Seejärel pakkus seda Prantsuse kirjastustele. Pärast seda, kui 15 kirjastust ütlesid talle «ei», leidus üks pisike, kirjastus Attila, kes otsustas teose välja anda.« Praeguseks on seda raamatut Prantsusmaal müüdud 50 000 eksemplari.
»Inglise keeles on see nüüd ka olemas, saksa keeles kohe tulemas ... Praegu on olemas sellest kaheksas keeles tõlge, kohe tulemas veel neljas keeles. Näete, kuidas ühe väikese rahva raamat saab nii loetuks. Ja tänu sellele raamatule on maailmas huvi eesti kirjanduse vastu tõusnud,« rõõmustas Kivisilla.
Kui Kivirähk on populaarne uuema eesti kirjandusega, siis üks tõlgitumaid vanema põlvkonna kirjanikke on Tammsaare. Viimati ilmus saksa keeles tema »Elu ja armastus«. Maha ei jää ka Jaan Kross, kelle teosed on ilmunud 25 keeles – kõige värskem neist inglisekeelne »Kolme katku vahel.«
Üks haruldasemaid keeli, millesse eestikeelseid teoseid tõlgitud, on hindi keel – sellesse keelde on tõlgitud ja veidi enam kui tuhandelises tiraažis meie eepos »Kalevipoeg«, hindi keeles »Kalevputra".
Fotod: Lea Margus
Kohumine Taavi Ivaniga
T. Ivan on 7. ja 8. klassi loodusainete õpikute autor.
 |
2.11.16
Ekskursioon Eesti Rahva Muuseumisse ja trükikotta Greif
 |
| Kohtumine meie ristipettaiga |
 |
| Lõpmatusse |
 |
| Peatselt müügile jõudev M. Raua raamat "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõud" |
 |
| Reisiseltskond |
Reisiseltskond moodustus tsirguliina raamatukogu ja ka Tõlliste valla teiste kogude lugejatest.
Hommik oli väga eriline - võratud lumevaip kattis maad ja suuri lumeräitsakaid aina langes....
Reis oli väga meeldiv. Muuseumis ootasime kannatamatult kohtumist meie ristipettaiga. Interjöör puu ümber oli väike pettumis, aga rääkides marju Kõivupuuga, siis see ei ole lõplik lahendus. Muuseumi töötajad otsivad endiselt parimat lahendust, kuidas puud esitleda ja tema lugu rääkida.
Subscribe to:
Posts (Atom)