Raamatukogurahvas rahvaraamatukogus

3. august läheb ajalukku kui päev, kus raamatukogu külastasid enneolematult ja rohkearvuliselt üle vabariigi Valgamaale, Nakatule kokku tulnud keskraamatukogude töötajad.

Käesoleva aasta suveseminar oli esmakordselt Valgamaa Keskraamatukogu korraldada. Seminaril toimunust kõneleb Endla Schasmin maakonnalehes Valgamaalane.

Nakatul

Külaliste (Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu) kaamerasilm on jäädvustanud suvise hetke lugemispesas.

Tsirguliina ja Tõlliste küla XX sajandil

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, on öelnud Juhan Liiv.

Tsirguliina alevis on kodukandi mälu kandjaks Aini Oberst, kellel ilmus trükist kodulooline uurimustöö "Tsirguliina ja Tõlliste küla XX sajandil".

Aini Oberst: "Raamat on mõeldud mälestuste raamatuna mu kodukohtade, Tõlliste küla ja Tsirguliina rahvale ning nende järglastele".

Mahukas köide (307 lk) annab ülevaate Tõlliste külast, taludest ja peredest, illustreerituna rikkaliku fotomaterjaliga.

Põhjalikult on uuritud ka Tsirguliina aleviku sajandivanust tekkelugu, tööstus- ja hariduselu ning seltsitegevust.

Raamat valmis paarikümneaastase töö tulemusena, kuhu mahtusid sisse pikad päevad nii Valga kui Tartu arhiivides, perest-perre käimised mälestuste ja materjalide kogumisel.

Aini elutöö, anda välja raamat, on sajandisündmus ka lugejatele, sest senini ei olnud Tsirguliina ja Tõlliste külal oma lugu. Nüüd on meil raamat, kus on jäädvustatud iga maja ja pere.

Esitlus, mis leidis aset Tsirguliina raamatukogus 29. juunil algas Aini mõnusas toonis meenutustega. (Aini jutustiil, talle omane kõnepruuk kõlab kõrvus ka raamatut lugedes.)

Tänusõnu laususid Ainile tehtud töö eest Tõlliste vallavanem Madis Gross, valla volikogu liige Arne Nõmmik, valla ja maakonna raamatukogude esindajad.

Vaimustunud lugejaid esindas endine tsirguliinlane Maire Tobre.

Aini tänas raamatute kinkimisega oma abilisi ja sponsoreid: Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgruppi, Tõlliste vallavalitsust, Egon Hunti jt.

Esitlusel leidsid osalejad, et raamatule võiks tulla järg, kuna on veel palju teemasid, millest kirjutada. On ju meiekandis olnud inimesi, keda peaks ajalooraamatus jäädvustama: ämmaemand Maimu Mürk, kooliõpetaja Alviine Läti, Villem Alp jpt.

Suur tänu Ainile – Tsirguliina mäluvalvurile!

Väike pildiseeria suursündmusest Tsirguliina ajaloos.

Valve Saretok 100

12. juunil möödub Valve Saretoki sünnist 100 aastat.

Raamatukogus esines Rain Soosaar Valga muuseumist, meenutamaks sajanditaguseid hetki kirjaniku elust ja loomingust.

Oma elu Tsirguliina haridus- ja kultuurielule pühendanud Alviine Läti - 115

[25. mai 1896 - 1. juuli 1977]

Tsirguliina koolikroonika esimene sissekanne algab nii: „Pideva kooli alguseks võib pidada 1919. aasta sügist, kui alustas tööd Tsirguliina algkool. Kooli asutamine toimus rahva tungival nõudmisel. Esimeseks koolijuhatajaks oli Leonhard Kängsepp, õpetajaks Alviine Läti...“

Õpetajaks suunati Alviine Läti küll tegelikult 1920. aasta 19. oktoobril, ent ikkagi oli ta Tsirguliina algkooli esimene õpetaja. Edasi vilksatab tema nimi kroonika lehekülgedel juba aastast aastasse, küll õpetajate nimekirjas, küll klassijuhatajana, küll kooliraamatukogu töötajana. Seda 57 aasta jooksul, kuni oma surmani.

Alviine sündis Härjanurme vallas Jõgevamaal 25. mail 1896. aastal. 1918. aastal lõpetas ta Tartu Noorsoo Kasvatusseltsi tütarlaste Gümnaasiumi ja järgmisest aastast jätkus tema elu Tsirguliinas.

1923. aastal asutati Tsirguliina esimene avalik raamatukogu nimega Tsirgulinna Rahvaraamatukogu Selts, mis asus algkoolihoones ja mille esimene teadaolev laenutaja oli kooliõpetaja Läti. Alviines oli peidus suur lugemiskirg ja luule austus. 1970. aastal Alviine Läti 50-aastase tööjuubeliga seoses ilmunud artiklis „Kui peaksin otsast algama“ meenutab juubilar, et tema isikliku raamatukogu esimeseks raamatuks sai Marie Underi „Sonetid“. Järgmise paarikümne aasta jooksul muretses ta oma koduriiulitele peaaegu kõik ilmunud ilukirjandusteosed, rohkelt kunstiväljaandeid ja almanahhe. Kuid sõda vedas 1944. aasta sügisel üle Tsirguliina oma tulise jälje. Põles koolimaja, samuti maja, milles noor õpetajanna kostilisena elas ja palju teisi hooneid. Nii jäi raamatuteski järele vaid tuhk. 

Seltsimaja praeguse Kuke kaupluse asukohas

Samas artiklis räägib intervjueeritav: „Kuid veel rohkem kahju kui omaenda raamatutest, oli mul seltsimajast, mis just enne sõja algust oli valminud. Uhiuutest orkestripillidest. Saime ära pidada vaid avamispeo. Olime maja ehitamisega palju vaeva näinud, kogunud ja korjanud.“ Selles seltsimajas tegutses ka Tsirguliina raamatukogu, kus Alviine lugejatele lahkesti lugemisvara oli jaganud, seda siis pühapäeviti, koolivabal ajal.

Toonase juubeliartikli autor A. Tõldsepp jätkab: „Pärast seda, kui olid põlenud seltsimaja, koolimaja ja omaenda kodu, kui inimene on sõna otseses mõttes kõigest maisest ilma jäänud, mäletab ta kolme esimest vastutulijat teda kõnetanud olevat ühtviisi: „Kui sul kuhugi minna ei ole, tule minu juurde.” Hea sõna köitis õpetaja Läti lõplikult Tsirguliinaga, selle paiga väikeste ja suurtega.

Alviine Läti teises reas vasakult teine (lipsuga)

Lisaks pedagoogitööle ja tasuta raamatulaenutusele rõõmustas Alviine tsirguliinlasi ka isetegevuses kaaslöömisega, lauldes Rahvaraamatukogu Seltsi segakooris ja esinedes kohalikes näidendites. Tema viimaseks etteasteks lavalaudadel jäi ilmselt  Maie osa Raudsepa „Mikumärdis“ 60ndate aastate lõpus.

Õpetajana oli Alviine Läti väga südamlik, ta oskas oma suurt teadmistepagasit rahulikult õpilastega jagada. Kooliraamatukogus võis ta igast soovitud raamatust midagi jutustada. Tihti tõi ta õpilastele raamatuid ka oma taas suureks kasvanud koduraamatukogust lugemiseks. Küllap mõjutas tema tark ja tasakaalukas isiksus ka minu elukutsevalikut.

Hele Reimaa (Alviine Läti õpilane) ja
Tsirguliina raamatukogu juhataja

Kohtume metsas!

2011. aasta on ülemaailmselt pühendatud metsale. Metsa-aasta tunnuslauseks on "Kohtume metsas!" 

Mets on olnud eestlastele oluline läbi aegade. Ilma metsata ei saa meiegi ega ka raamatuteta - enne metsaretkele siirdumist pakume metsaeluga tutvumiseks väikese valiku loodusteemalist kirjandust.

Alates 1996. a valitakse Eestis igal aastal üks puu, millele pööratakse rohkem tähelepanu. 2011. aastal on selleks puuks jalakas e künnapuu. (Eesti Loodus)

Eesti aasta puud

1996 – kadakas
1997 – kuusk
1998 – tamm
1999 – kask
2000 – pihlakas
2001 – mänd
2002 – pärn
2003 – vaher
2004 – lepp
2005 – haab
2006 – paju
2007 – saar
2008 – jugapuu
2009 – sarapuu
2010 – toomingas
2011 – jalakas ja künnapuu

(Vikipeedia)

Kirjandustund Kärt Hellermaga

Kärt Hellerma

17. märtsil oli meil külas kirjanik Kärt Hellerma.

Kohtumisel vahetati mõtteid tema ilmunud raamatutest ja maailmavaadetest, mis on ju nii erinev, nagu ka meie kuulajaskond - koolinoored kõrvuti vanema generatsiooniga.

Väga sooja vastukaja on saanud tema esimene lasteraamat "Õrnad kõrvad". Kirjanik arutleb seal müra ja vaikuse üle. Kui palju vaikust on vaikne ja kust algab müra?















[Fotod: Lisette Tohus.]

9. märts - Tsirgupäev

Koos rändlindudega saabub oodatud kevad. Usutakse, et linnud keeravad sellest päevast peale nokad kodu poole.

Tsirgupäev on väga oodatud päev ka Tsirguliinas!

Teavad ju kõik tsirguliinlased, et alev sai nime esimeste elanike järgi, kes linnunimelised juhtusid olema: kull, kurvits, teder, tuvike ja vares.

Ka alevi tunnuslause on inspireeritud nendest paigalindudest: Tsirguliina - parim pesapunumise paik!

• Kullilised on suurepärased lendajad, püsides saagiotsinguil tundide kaupa õhus.
• Metskurvits ehk rahvasuus enamasti lihtsalt nepi nime all tuntud lind on väikese pardi suurune enamasti niiskel maapinnal tegutsev lind. 
• Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline.
• Õõnetuvi on umbes haki suurune tavalise tuvi kehaehitusega lind. Tema keha üldvärvid on hall ja hallikaspruun.
• Vares on hästi äratuntav oma kahevärvilise sulestiku järgi: pea, kael, tiivad, saba, nokk ja jalad on mustad, ülejäänud sulestik aga hall. Vares on lind, kes sööb peaaegu kõike.