Raamatukogu sünnipäevapidu

Kui oktoober on raamatukogukuu, siis november on raamatukogu sünnipäevakuu.

Meie raamatukogu on 90 aastane. Kujutan ette nende inimeste rõõmu, kes olid selle raamatukogu loomise juures, nende rahulolevat ja ülevat meelt.

Meie – täna siin tunneme rõõmu sellest, et oleme jätkuvalt olemas ja silme eest ning mõtteist on läbi käinud pildid juba sajandastki sünnipäevast.

Raamatukogu asutati 1923. aastal ning kuupäevaks sai 1. november. 

Need andmed on pärit Tsirguliina Rahvaraamatukogu Seltsi laulukoori lipult.

Lipuni jõudsime tänu Raina Leppikule, kelle ettepanekul käisin Tallinnas, et teha väärtuslikud fotod lipust, vähemalt tänase päevani ainsast käegakatsutavast tõendusmaterjalist, et raamatukogu on tõepoolest olemas olnud. Seda fakti kinnitab ka  ajaleht Lõuna-Eesti. 1922. aasta 12. augusti numbris lk 3 kirjutatakse nõnda:

A. Läti (25. V 1896 – 1. VII 1977)

...Praegu puudub ka raamatukogu. Nagu kuulda, olevat raamatuid Ministeeriumilt saadud ja sügise avatakse, vististi Tuletõrje seltsi juures raamatukogu ja lugemislaud; need on ülihädalised ja tarvilised asutused, ilma milledeta aleviku elu surnud punktil seisab...

Luba saades avatakse raamatukogu 1923. aastal.

Raamatukogu esialgseks asukohaks sai Tsirguliina koolimaja, mis oli 4.- klassiline algkool. Raamatukogu kandis siis nime Tsirgulinna Rahvaraamatukogu Selts. (Tammekann 1932)

Selts oli omapärane selle poolest, et tema juurde kuulus laulukoor. Raamatute laenutamine toimus algusaegadel pühapäeviti, esimeseks teadaolevaks laenutajaks oli noor kooliõpetaja Alviine Läti.

Lasteaialaste joonistused

Uue kujundusega raamatukaaned

90. sünnipäevaks valmisid mitmed fotoalbumid ja mapid, mida sirvides sai ülevaate viimaste aastakümnete tegevustest. Peale vana-vara näituse võis tutvuda ka joonistustega: õpilased illustreerisid tuntud raamatute kaanekujundusi - oma nägemusena  ja lasteaialapsed joonistasid meid - üsnagi äratuntavalt! 
Väike näitus oli ka erikujulistest raamatutest: suurim ja väikseim, napi- ja paljusõnalisim jne ning eksponeerisime raamatuid, milles autogrammid autorilt.

Raamatukogu sünnipäevapidu

Kuidas möödus sünnipäevapidu - sellest saab ülevaate siit:  

Pilte raamatukogu sünnipäevapeost

Kirja- ja vanavara

Kirjavara 20. sajandi algusest

Raamatukogu juubeliks valmis ka näitus "Kirja- ja vanavara 20. sajandi algusest" - raamatud ja esemed raamatukogu sünni aegadest.

Esemeid tõid näitusele raamatukogu lugejad: õpilased, õpetajad ja alevirahvas - suur aitäh teile!
Koos tehes saime põgusa tagasivaate möödunud aegadele!

Näitusel oli raamatuid 1900.-1940. aastani. Kuid oli ka vanemaid eksemplare 19. sajandist.
Näiteks: A. Saal. "Hilda. Ajalooline jutustus neljateistkümnendast aastasajast." Tallinn : K. Busch, 1890.

Kel huvi raamatut sirvida, siis seda saab teha SIIN. 

Tänu üleskutsele tuua näitusele vana-aja esemeid, saavad nii mõnedki neist nüüd kodudes auväärsema koha kui seni st nt õpilaste poolt toodud asjad said juurde ka jutustuse, mis kirjeldas eseme saamis- või leiulugu. 

Ilu- ning tarbeesemed

Kirev seltskond - vana mürsukest, vihmavari ja kohviveski

Vahvliraud

Keraamiline kuju, aastast 1929 - Mooramaa mees

Saksa ohvitseri tass, aastast 1941

Peenem näputöö

90. aastapäeva tähitamine ehk muuseumide külastamine Tartus

O. Lutsu majamuuseumis

Raamatukogu sünnipäeva meeldejäävaks tähistamiseks võtsime ette reisi Tartusse, et külastada kolme muuseumi: O. Lutsu majamuuseum, Paberi- ja Trükimuuseum ning Mänguasjamuuseum. Kõik osalised jäid reisiga rahule. Mida tegime ja nägime, sellest kõnelevad alljärgnevad fotod:

Õdusalt pärnaõie teed joomas

Tootsi taskud, millest tuli leida seitse eset, mis ei kuulunud "Kevade" aegadesse.

 Paberi- ja Trükimuuseumis:

Mänguasjamuuseumis:

Kohtumine raamatukogus - Valgamaa kirjanikega - Laine ja Jaan Tangsooga

Kirjanikud Tangsood tõid elevust ja vaheldust igapäeva (kooli)ellu, pakkudes võimaluse elavaks kirjandustunniks. Eestis ei ole just palju selliseid raamatuid, mis oleks kirjutatud kahepeale kokku üheks terviklikuks looks. Nii saavad teha vaid kirjanikud, kel on midagi sellist, mis on hingelähedane mõlemile. Tangsoodel oli selleks nende juurde tulnud vana koer. Kuna peres on alati loomi armastatud, võeti seegi saatusest saadetud loomake endi hulka. Eakas koer veetis oma viimased eluaastad hoolivas kodus. Vaatamata väärikale vanusele pakkus ta perele palju rõõmu ja armastust. Perele osaks saanud koera kiindumusest sündiski raamat "Tagasi koju". Raamatus on kaks osapoolt: pererahvas ja koer. Inimestest kirjutas Laine ning koera hingemaailma avas Jaan Tangsoo.

Peategelane jänes Tillu

Mina ja minu pere

J. Tangsoo on kirjutanud veelgi loomaraamatuid, olles minategelaseks jänes Tillule, kes ka meie raamatukogu külaliseks on olnud ning lustaka loo "Mina ja minu pere", kus peategelaseks taas autori neljajalgne sõber.

Kui raamatud "Väike jänes Tillu" ning "Mina ja minu pere" sobivad lugemiseks igale eale, siis noortele mõeldes valmis raamat "Hanejaht", mille temaatika kirjutamishetkel eriti problemaatiline ei olnud. Raamat räägib narkomaaniast, millest tänapäeval kuuldes või lugedes me enam ei imesta ega tee märkamagi - niivõrd igapäevaseks on see muutunud.

J. Tangsoo raamatud on tõsielulised. Üks neist koguni selline, mis mõtestab lahti probleemiderägastiku autori enese elust.

Kuidas kirjutada, kui hetkel pole ühtegi ideed ega mõttelõnga abiks, kuidas valmib raamat - olid küsimused õpilaste seast. Kuidas kunagi. Mõnikord võib olla nii, et kõigepealt valmib raamatu lõpulõik. Kui on olemas süžee, millest tekivad lõigud, siis töö edenedes valmibki lugu lõikude ümber.