Hõimupäev Tsirguliina raamatukogus

Kui paljud meist võivad tõdeda, et on kohtunud või tunnevad mõnda hõimlast, kes on teisest rahvusest ja pärit mujalt maailmast? 

Kes meie hõimlased on, selle meeldetuletamiseks oli raamatukogus ERMi poolt koostatud näitus „Soomeugrilased ja samojeedid“, mis andis lühiülevaate kõikidest meie hõimurahvastest. 

Üheks neist on ka udmurdid ja 12. novembril oligi raamatukogus külas Irina Orekhova, kes on pärit Izevskist, Udmurtiast.

Lisaks Irinale olid hõimupäevale palutud esinema ka meie rahvamuusikud Koidu Ahk ja Kersti Salujõe.

Irina rääkis meile oma rahvast, maast, rahvuslikust ärkamisest ja kohanemisest võõra rahva hulgas. 
Kui tunned oma maa kultuuri, muistendeid ja pärimusi, siis kohates sarnaseid lugusid võõrsil, tekib kodutunne ja igatsus oma maa järele taandub. 

Irina sattus Eestisse tänu sellele, et meil on Viljandis suurepärane kool, kus on võimalik õppida rahvamuuusikat. (Tema kodumaal oli vaid üks võimalus - vene rahvamuusika õppimine.) 

Algus oli raske, keelebarjäär ja kohanemine teises keskkonnas. Kuid paari kuu möödudes võisid tema kursusekaaslased vaid imestada - Irina valdas vabalt eesti keelt. Praegu elab Irina Tartus ja töötab AHAA-keskuses. Ta on ka tõlk ja giid nii Tartus, kui Tallinnas.

Mälestuseks kohtumisest on meil Irina kingitud rahvuslik nukuke, millel puudub nägu. Udmurtide uskumuse kohaselt nukul nägu ei ole - laps loob selle mängides oma mõttemaailmas ise, vastavalt mängutegevusele ja emotsioonile.

Irina esituses kuulsime paari udmurdikeelset rahvalaulu.

Rahvapillilugusid esitasid ka Kersti ja Koidu. Pillideks, millel nad mängisid olid labaga setu kannel ja  TALHARPA ehk hiiu-rootsi kannel.

Customize a free picture slideshow

Kirjanduse asjatundjad Tsirguliina raamatukogus

Kirjandustuuri “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” raames külastasid meid Andrei Hvostov, Kadri Kõusaar, Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv. Kaasas oli neil ka Maire Liivamets (Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse retsensent), kes tituleeris ennast kui reisisaatja.

Vestluse juhatas sisse Karl Martin Sinijärv (ajakirjanik, luuletaja ja Eesti Kirjanike Liidu esimees), kes jäi meelde kui muinasjuttude austaja.

Asko Künnap iseloomustas ennast kui kirjanikku, kes on ka kirjastaja, kunstnik, disainer (paljude reklaamiklippide ja logode autor) ja lauamängude looja. Lapsena oli see tema unistus – saada lauamängude väljamõtlejaks. Tõukejõu selleks andis talle isa, kes soovitas võtta paber ja pliiats ning ise endale mäng välja mõelda, selmet see poest osta. 

Ka lauamäng "Mees, kes teadis ussisõnu" on A. Künnap´i väljamõeldis, kahasse A. Kivirähk´iga. (Mänguõpetusele autogrammi kirjutades üllatus  A. Künnap rõõmsalt, märgates omanäolisi mängunuppe.)

Mis kirjutamisse puutub, siis piirdub A. Künnap vaid luuletamisega, sest romaanide kirjutamiseks ei jätku lihtsalt aega.

Väga huvitava disainiga on tema kujundatud haikude kogu „Eesti Haiku“ (kus värsimõõduks on hoopis 4,6,4) ja „Kaardipakk Kaks“. Nendest kogumikest lugesid autorid (Künnap ja Sinijärv) ette nii mõnedki värsid.

Kui A. Künnap kirjutab vaid luuletusi, siis Andrei Hvostov ei ole ainsamatki trükisõnaks vormistanud.

Andrei Hvostovi suur soov on kirjutada mitte-eestlastest, kus peategelane on positiivse taustaga. Kirjanduslikult huvitab teda ajalooline kaubavahetus ja selle kajastamine J. Kross´i ja B. Russow´i loomingu kaudu. Nt „Mardileib“ ja „Liivimaa kroonika“.

A. Hvostov peab tähtsaks kirjutamise perioodil eraldumist muust maailmast. On väidetud, et parim aeg kirjutamiseks on öö. Sa võid ju olla kusagil üksikus kohas, kuid mingid hääled on ikka – mööda sõitev jalgrattur vms.

Kadri Kõusaar on meile tuntud filmi „Magnus“ režissöörina, kuid kirjutamisega hakkas ta tegelema juba lapsepõlves, tehes kaastöid ajalehtedele. Oma esimese romaani sai ta valmis, kui oli 19. aastane, lähtudes kirjutamisel MINA-tegelase vormist. Kuid inimene muutub aastatega. Jõudnud kolmekümnendatesse, on ta veendunud, et palju kergem on kirjutada TEMA-stiilis. Toonaseid tekste praegu lugedes on tal vastakad tunded, sest muutunud on eluhoiakud ja mõttemaailm.

Ühes aga oli kirjarahvas kindel – roomanikirjutamine ei ole 100 m jooks, pigem sarnaneb see maratonijooksule,  mis kulgeb ühtlases tempos ja katkestamatult.

Näpunäiteid kirjutamiseks saime veel mitmeid. Väga oluline on hästi läbimõeldud ja hetkega lugeja tähelepanu köitev esimene lause. Teemavalikul, millest kirjutada, tuleks lähtuda valdkonnast, mis pakub huvi ja milles tuntakse end kindlalt.

K. Kõusaar andis kavalat nõu, mida kirjandite kirjutamisel kasutada - lõimi oma kirjutisse tsitaate. Nt vali mingi teema, millest väga hästi oskab pajatada vanavanem, eriti kui see on ehedas murdekeeles.

Vestlust suunas asjakohaste ja publikust lähtuvate küsimustega Maire Liivamets. Olid ju kuulajateks nii koolinoored kui ka meie vanem generatsioon.

Tänu kirjandustuurile, mis toimus Eestis juba seitsmendat korda saime kohtuda värvikate kirjandusinimestega.

Tuuri korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Tuuritamist kajastab ka ajaleht Sirp

Väike slaidiprogramm kohtumisest

  

Kohtumine sugupuuuurijaga

Raamatukogus oli külaliseks sugupuuuurija Aini Oberst, kes on tegelenud suguvõsa uurimisega juba 1954. a alates. Uurimine sai alguse uudishimust peale seda, kui Aini tädi oli kiitnud, et meil on nii palju sugulasi - Säde parki (Valga linnapark) ka ei mahu ära.
Väga palju on Ainit abistanud Alo Lee ja kirikuõpetaja Audova.
Esimese suguvõsa kokkutulekuni jõuti alles 1982. a.

Kaasas olid tal väga mahukad sugupuud e kõugutabelid. Nt Kärsonite kõugutabel on lausa 15 m pikk. Tabel on kirjutatud (joonistatud) tapeedirullile.

Vanimad andmed ulatuvad aastasse 1737.

Lahkelt jagas Aini nõu ja näpunäiteid Veerale sugupuu koostamise alustamiseks.






Kas suguvõsas on ka kuulsaid inimesi, küsisime Aini käest? Tähetark Igor Mang ja veel mitmedki teised tuntud inimesed. Kes need aga on, sellest saab lugeda Aini kirjutatud väikesest kokkuvõttest.

Lisaks suguvõsa uurimisele on Aini kursis ka alevi ajalooga. Väga huvitas meid  info Nikolai Brauni kohta.

Tänu ajalehele Lõuna-Eesti teadsime,
et A. Gailiti Nipernaadi prototüüp on Tsirguliina rätsep Braun.
Nüüd on päris kindel, et selline mees elas tõepoolest Tsirguliinas, Raudtee tänavas.

Aitäh Ainile huvitava esinemise eest.

Jah kõugutabelite koostamisele - 

mida varem, seda parem!

Uus ettevõtmine raamatukogus!

Raamatukogupäevad vajavad tähistamist ja raamatukogutööle tähelepanu juhtimist! Nii, nagu palju raamatukogud seda juba teevad, alustasime meiegi uut üritustesarja: "Tuntud valla inimene raamatukogus" ehk "Vaata, kes laenutab?".

Esimene külaline oli meil Eve Eisen, Tõlliste vallasekretär, kes on parajasti ametis laenutustegevusega.

Peale raamatukogutööga tutvumist ja ekskursiooni raamatukogus toimus kohtumine II ja III klassi õpilastega, kus lapsed said esitada Evele küsimusi tema töö kohta.
Lisaks oma tööle tutvustas Eve lastele ka oma lapsepõlve lemmikraamatuid.

Hõimupäevast

Raamatukogus on avatud näitus "Soomeugrilased ja samojeedid", mis on toodud Eesti Rahva Muuseumist.
Näituse koostajad on Laur Vallikivi ja Svetlana Karm.
Näituse kunstnik on Jane Liiv.
Näituse kohalejõudmise eest aga täname InPuit OÜd.

Näituse eksponeerimisega soovime teha sissejuhatust raamatukogus 12. novembril, kell 13:00 toimivale hõimupäevale, kus meie külalisteks on udmurditar Irina Orekhova ja rahvamuusikud Koidu Ahk ning Kersti Salujõe.
Lisaks näitusele pakume lugemiseks raamatut: "Minu Ugrimugri".

 

Ebatavalised külalised

Tõlliste Noortekogu valimise raames külastas täna raamatukogu suur seltskond noori, kes olid pärit Prantsusmaalt ja Ungarist. Vallo ja Remo tutvustasid külalistele Noortekogu olemust ja eesmärke. 

 





 


Lõpetuseks sooritati ka näidishääletamine.

Raamatukogu kolimine

Raamatukogu kolimisest on valminud fotoreportaaž.

Eesti Maatehnika Kultuurist

Raamatu "Eesti maatehnika kultuurist" kinkis raamatukogule Edgar Viks. Eelmise sajandi 60-ndate aastate lõpul valmis Tsirguliinas Valga EPT laokompleks, mis andis kohalikele tööd mitmeks aastakümneks. Edgar Viks oli 1980. aastani selle kaubabaasi juhataja. Ta on ka kingitud raamatu üks autoreid.
Nüüd saame selle raamatu vahendusel meenutada Tsirguliinale nii olulise asutuse käekäiku.

Tuulemäe Ave Maria

2010. a on Lugemisaasta, kuid raamatukogudel raamatuostuks raha napilt. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub lugejaid kinkima raamatukogule üht äsjailmunud või muidu vajalikku raamatut.

Kinkida kodukandi raamatukogule üks raamat on heategu, millega saab kogeda kinkimisrõõmu ja pakkuda teistele lugemismõnu.
Kinkides raamatukogule - teeme kingi korraga paljudele!

Oleme oma raamatukokku igatsenud 1921. a ilmunud J. Merili raamatut "Tuulemäe Ave Maria"
Teadsime, et see on olemas Tartus, Kirjandusmuuseumis. Sellest koopia tegemine aga üsna kallis.

Eda Tagamets tegi meile selle kingituse. Nüüd on meil olemas koopia raamatukesest, mis räägib Tõlliste valla elust Vene-Prantsuse sõjapäevilt 1812. aastal.

Aitäh Edale ka kaheksa ingliskeelse raamatu eest, mis on vajalikud keeleõppijale.

Raamatukogu külaliseks oli teleajakirjanik ja elulooraamatute autor - Maire Aunaste

Artikkel kohtumisest Maire Aunastega

This free slideshow customized with Smilebox

Lugeja soovitab lugejale

Tiiu Jüriado ja
Nekrassovi "Mees ja naine"

Sel korral tulime kokku, et kuulata Tiiu Jüriado arvamusi Nekrassovi raamatust „Mees ja naine” ning pere- ja suhteprobleemidest üldse. Eluraskustega toimetulemise keerukus viis esineja ja kuulajate mõtted veel Nõlvaku „Ellujääjale”.

Selle raamatu kohta oli kõigil lugenutel ainult häid sõnu.

Kohtumise lõppedes olid andmis- ja saamisrõõm vastastikused.

Tsirguliina Tsirgukogu

Nagu ütleb Hiina vanasõna: ka tuhandemiili pikkune tee algab esimesest sammust, nii sai alguse ka meie linnukogu - Sinilinnust.

Lind linnu haaval on neid juurde tekkinud - ja nüüd annab see väike suleliste seltskond juba pisikese kogu mõõdu välja.

Lähenemas on linnupäev - 9. märts, siis selle päeva auks on meie linnud koondanud endid näitama vaatekasti.

Tavapäraselt rõõmustavad tiivulised meie külastajaid aga raamaturiiulite otstel, kuhu raamatuotsija pilk vahest ehk ei juhtugi peatuma.

Tsirgunäitusest lähemalt vaata siit!

Lisaks kujukestele lindudest on raamatukogus ka väike joonistuste näitus!

This digital slideshow customized with Smilebox

Uus ürituste sari: Lugeja soovitab lugejale

Fred Jüssi - 75

Vahel satub lugemislauale nii hea raamat, et tahaks oma lugemiselamust jagada ka teistega. Seetõttu alustasime raamatukogus kokkusaamiste sarja teemal „Lugeja soovitab lugejale”.

11. veebruari kohtumisel rääkis Ellu vaimustunult Fred Jüssist. Taustaks kuulasime Jüssi lindistatud linnulaulu ja teisi loodusehääli.

Seekord kokkutulnutele oli Fred Jüssi varemgi sümpaatne, ent siiski leiti tema looduse fotoalbumitest veel nii mõndagi, mida koju kaasa viia.

Nukunäitus

Seekord on vaatamiseks Marika Trooni nukud. Nukud on kogunenud aja jooksul.
Kogus on nukke, mis on pärit oma laste lapsepõlvest, nukke on kaasa toodud reisidelt ja nukke on saadud ka kingitusteks.