Jutuvestmiskoolitus Tsirguliinas

Laupäev raamatukogus - üsnagi eriline seetõttu, et külastajad ei tulnud mitte raamatuid lugemiseks valima, vaid hoopiski oma teadmistepagasit täiendama ehk kuulama Piret Pääri - lektorit, kes on 20 aastase jutuvestmise kogemusega muinasjutukooli eestvedaja ja koolitaja.

Koolitus „Lugude vestmine – väärtushinnangute emakeel“, sai teoks tänu koostööle Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega. Selle läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

 

Inimene lõimub oma kultuuri emakeele kaudu. See loob arusaamise, kes ja mis on tema ümber selles maailmas, kus inimene elama hakkab. 

Parim viis selle kõige lahtirääkimiseks on lood ja jutud - isiklikud, pärimuslikud, rahva- ja muinasjutudki. Lugu on selleks emakeeleks, mis aitab inimesel luua eluks vajalikku väärtussüsteemi. Lugusid vestavad täiskasvanud. Lapsel on õnn lugusid kuulata. Lugusid peab koguma. Lood kasvatavad – mida hullem tegu, seda lähemale võta laps ja räägi talle lugu.

Lood jäävad meelde ja meelde jääb ka nende jutustaja. Kui hiljem meenutame möödunud aegu, siis ei räägi me mitte näiteks toonasest tv-saatest, vaid ikka sellest, mida tegime, inimestest, kes olid meile olulised ja tähtsad. Suhtlemine on see, mis jääb. Need on väärtused nagu kristallid, mida kogume, mis kriisihetkedel aitavad sirge seljaga vastu pidada. Lugudega ravitakse. Lugudes on suur vägi. 

Mis on aga jutustamise nipp? Töö iseendaga, läbi lugude maailma nägemine. Tee nii, et lood saaksid sinu juurde tulla. (Hoia üht raamatut enda ligidal, loe seda korduvalt, et õige jutt oleks käepärast võtta.) Kasuta rääkimisel lugude keelt (luulelisust), mis on kui kood, omamoodi parool. See hakkab lõpuks mõjutama ka argipäeva. 

Paar kandlepala rahvamuusik Koidu esituses

Mis teeb loost loo? Imelisus! Millest lood räägivad? Inimeseks olemisest. 

Lugemisel ja jutustamisel on vahe. Jutustades saavutad sa rahu ja kindluse, millega lugu räägid. Lugemine seevastu on kiire – loetu mõte ei jõua pärale. Lapsele unejutu rääkimine või laulmine, see on rahunemine, uneväravatest läbiminek. Väga tähtis on ka meeleolu, millega inimene magama jääb, see vormitakse ju tema iseloomu.

Kusagil läheb aga inimese julgus kaotsi. Kuid miski pole kadunud – see on lihtsalt sügavkülmas. Julge ka lapsele laulda, laul aitab kõige rohkem leevendada valu, sest muusikal on ainulaadne võime muuta valu iluks. 

Just lugu on see, mis muudab muidu nii ilmetu koha või maja elavaks, nende inimeste kaudu. Lugu ja lugupidamine. Lugude kaudu me teame, kes me oleme ja miks me siin oleme. Inimene, kes ei tea, on ükskõikne, aga ükskõiksus on õnnetus.

Jutuvestmine kogukonnas, see on pidev kordamine ja kuulamine. Vanasti peeti videvikutundi, jutuvestjaks enamasti keegi vanemast põlvkonnast ja jututeemaks kodupaiga lood elust enesest või muinasjutud, muistendid. 

Nõnda rääkis Piret, vürtsitades oma juttu lugude ja muinasjuttude ning lauludega, mis oli meile, kuulajatele kui pai hingele. Esineja rõhutas pärimuse kogumise olulisust, oskust küsida ja ise rääkida, oma pere lugusid üles kirjutada.

Järjehoidjad - mälestuseks koolituselt

„Eesti Lugemisühing EstRa“ tähistab käesoleval aastal 20. sünnipäeva. Selle tähistamiseks korraldab ühing ürituste sarja „Loeme südamest“. Ka Tsirguliina kooliraamatukogu koostöös Valga Muuseumiga on liitunud selle ettevõtmisega. Meie teema on „Loome ja loeme legende“. Soovime, et lapsed koguksid oma kogukonna pärimust. Kogutud lood köidame raamatuks.