Fotonäitus: Norra-Rootsi läbi autoakna

Raamatukogus on avatud fotonäitus: 

NORRA-ROOTSI LÄBI AUTOAKNA: TALVETEE

11. detsembril oli fotonäituse avamine, kus fotode autor Olev Margens tutvustas piltide saamislugu ja ka oma tööd kaugsõiduautojuhina.
Kuulsime ja nägime slaidide vahendusel palju sellist, mis oli meile kõigile huvitav teadasaamine ehk milline on autojuhi "köögipool" igapäevaselt. Näiteks mida tähendab, kui juht saab "uue auto" või miks on Norra teedel kollased telgjooned.

Näitus jääb raamatukokku 2015. aasta lõpuni. 


Lisaks O. Margensile esines meile ka Koidu! See oli üllatus kõigile kohalviibijaile! Aitäh, Koidu, imeilusate viiside eest!

Üllatuskülaline

Armsad hingekesed - sandikesed

Oli tore novembrikuu oodatud päev  - kadripäev - raamatukogus käisid erilised külalised, kus muuhulgas sooviti ka lasteõnne!

Hingedeaja tervisetund

MTÜ Joude poolt korraldatud kohtumine Piibe Välloga: 

Üritustesarja "Unustatud kalendripäevad" raames toimus 6. novembril järjekordne kohtumine - seekord terapeut Piibe Välloga Sangaste "Terviku teraapiast".
Sissejuhatuseks väike mõtisklus hingedeajast, selle tähendusest meie esivanematele rahvapärimuse kaudu nii endistel aegadel kui ka tänapäeval.

Hingedepäeval peame meeles lahkunud lähedasi, aga oluline on ka elava inimese hing ehk keha tervendamine  vaimu abil.
Teraapias lähtutakse põhimõttest: kehal on sulle olulisi sõnumeid! Olulisi sõnumeid ja häid näiteid vaimu tervendamiseks saime imetoredalt lektorilt Piibelt.

Hinge kosutas teadmine, et kohtumine läks korda, see meeldis meie inimestele. Tagasiside toimunust oli, et sarnaseid kohtumisi võiks olla veelgi.

Kohtumist toetas Tõlliste vald. 

Ettelugemispäev noorimatele

20. oktoober - ettelugemispäev. 

Traditsiooniliselt on sel päeval raamatukogus külalisteks lapsed lasteaiast "Õnnelind".
Kuid ebatraditsiooniliselt ei olnud lapsed kuulaja rollis, vaid ise lugejad. Sõna haaval sai ette loetud Eesti rahvajutt "Miks kass end pärast hommikusööki peseb?".
Kuna loetud jutuke oli ilma piltideta, siis peagi valmivad ka pildid ja neist omakorda näitus raamatukogus.
Ette luges siiski ka raamatukoguhoidja, oktoobrikuu Tähekesest A. Kivirähk´i loo "Frikadellid ja pelmeenid".

Miks kass pärast hommikusööki peseb?

Meie uued lugejad - I klassi õpilased õppeaastal 2015/16

Raamatukogus taas rõõmus elevus ja sagimine - vormistame lugejateks I klassi õpilased, seekord pisut teisiti - lisaks lugejakaardi kättesaamisele tuli registreerimislehele anda ka oma allkiri.

Tähtis toiming - esimest korda oma allkirja kirjutamine

Lõbus raamatukoi pakub avastamisrõõmu klassi postkastina ning õpetajale memuaaride kirjutamiseks märkmik, milles erivärvilised lehed sarnaselt voldikule.

Seekordne aktus oli juubelihõnguline - kümnes, samas taas omanäoline, erinev teistest klassikomplektidest.
Näiteks - üllatav oli lugemispesast kuulda kahekõnet sõprade vahel: "Mängime kodu", mis pani imestama ka nende klassiõde: "Ma kuulen esimest korda, et poisid tahavad kodu mängida."

Suvekontsert raamatukogus

Taas kõlasid raamatukogus kaunid pillihelid Valga Muusikakooli pärimusmuusika õpilaste esituses. (Ansambel "Kirekind".) Lisaks pillilugudele kuulsime Kaileeni esituses ka laulu "Vastu ööd".
Kontserdi I poole lõpulugu oli "Väike seltsike", millega ühinesid regilauljad ansamblist "Koidu Tähed, võttes nii ühtlasi üle ka esinemisjärje.

Sama kavaga esineti ka Saaremaal, Angla Tuulikumäe VII pärimuspäeval (1.08.2015).
Ansamblite juhendaja on Koidu Ahk.

Pidulik päev

31. märts oli eriline - oli Hele viimane tööpäev. Enam kui nelikümmend tööaastat Tsirguliina raamatukogus sai vääriliselt lõpetatud. Aitäh, Hele, nende aastate eest! 
Väärikalt tunnustas aastakümnete panuse eest valla raamatukogundusse ka Tõlliste vald - tunnustades Helet teenete märgiga.

Fotomeenutused pidulikust päevast!

Külas oli kirjanik Sass Henno

Teavituskampaania "Ava silmad" raames külastas meid kirjanik Sass Henno. 
Kampaania juhib tähelepanu vägivallale ja vägivallast väljapääsule. 

Kohtumisel tõi kirjanik ilmekaid näiteid koolikiusamisest kirjanduse kaasabil (O. Lutsu "Kevade") ja rääkis ka oma lapsepõlves kogetust. Kinnitust sai ütlus, et alati on väljapääs, peab vaid seda tahtekindlat soovima ning mitte jääma kõrvalseisjaks.

Kampaaniat kajastab ka Lea Marguse artikkel ajalehes Valgamaalane (10. märts).

Koolipere

Eduard Vilde 150 - Tossutäkuga Euroopasse

Täiendatud: 11. juunil 2015: Konkursi tulemused

Tabamata Vilde! Millest alustada?

Tsirguliina alevikust läheb läbi raudtee, tänu raudteele me alevik tekkiski ning raamat „Tossutäkuga Euroopasse“ viiski mõttele tabada meie esimest tõelist reisikirjanikku läbi tema reiside – alustades Helsingist ning lõpetades Itaaliaga. Veelgi enam – identifitseerime ju Tsirguliina alevikku alati koos raudteega, vaatamata sellele, et jaama nimi on Sangaste – see vaid lisab omapära ja ajaloolist tausta seoses krahv Bergiga. Pealegi, oleme ka üks raamatukogudest, mis asub raudtee ääres.

Näituse ettevalmistamine, sellega kaasnev hasart ja põnevus, kuidas õnnestub kogutud materjalide esitlemine vaid käepäraste vahenditega? See tõi meelde lapsepõlve, mil sai kingakarpi meisterdatud nukumaja – väikeste kambrikeste disainimine, dekoreerimine. Nüüd mõistan, et see oli loominguline protsess, selles olemine oli see, mis pakkus rahulolutunnet, arendas käelisi oskusi, ruumitaju, fantaasiat. Sellist tunnet tajusin ka nüüd, kuid erinevalt lapsepõlves kogetust lisandus vastutus näituse külastajate ees.

Motiveerivaks jõuks oli enese proovilepanek, kuidas saame hakkama, kas õnnestub teha näitus, mis köidaks raamatukogukülastaja pilku, mis oleks atraktiivne nii suurele kui väikesele ning – mis seal salata, ka konkursil osalemise eest lubatud auhind kannustas välja mõtlema senistest teistmoodi näitust.

Soovime esitleda Vildet meie lugejaskonnale kui suurepärast ja humoorikat sõnameistrit. Püüame kõnetada nii vanemat generatsiooni valitud tekstide näol, kui ka kõige noorimaid põnevate väljapanekutega.

Esmalt oli vaid nägemus näitusest, samm-sammult hakkas idee realiseeruma:  alustades portreefoto ja raami valmistamisest ning lõpetades teemakohaste tekstide, raamatute ning mitmesuguste eksponaatide ülespanekuga. Reisimine, reisijutud – see on populaarne teema tänini. Reisiraamatud pakuvad äratundmisrõõmu ja avardavad silmaringi haarava lugemiselamuse kaudu. Hinnatud on ka head jutuvestjad, mis loovad tunde, et justkui oleks ise reisil. Sünnipäevalistele olimegi palunud esinema meie kooli õpetajad, kes rääkisid oma reisidest ja lisaks reisijuttudele vaatasime ka pilte erinevatest maadest, paikadest. Õppealajuhataja Inga rääkis oma elamiskogemustest Šveitsis ning õpetajad Jana ja Vapu reisist Rumeeniasse.

Juubelipäeval avasime näituse „Tossutäkuga Euroopasse“ ja trepigaleriis õpilasjoonistuste näituse „Vilde tee“ ning sünnipäeva tähistasime üheskoos lugemissaali „Vilde“ kohvikus.

Tänu ühingu ja Vilde muuseumi poolt algatatud ettevõtmisele värskendasime mälu või pigem tutvusime taaskord meie suurepärase kirjaniku Eduard Vilde loomingu ja eluga.

Omamoodi tähelepanu pälvis näitus ka valmimisprotsessis, sest ikka ja jälle võisime rõõmuga vastata uudishimulike laste küsimustele, et teeme näitust meie esimesest reisikirjanikust. Oluliseks peame ka seda, et näituse koostamisel kasutasime taaskasutatavaid materjale.

Loodame, et päris tabamatuks Vilde meil ei jäänud. Tutvustasime näituse kaasabil Vilde rännakuid ning lisaks Vilde reisimemuaaridele  nautisime meie koolipere reisimuljeid.

Sarnaste üleskutsetega liitume kindlasti ka tulevikus, et seeläbi tutvuda loomingutega, mis muidu märkamatuks (tabamatuks) jääksid.

4. märtsil tähistasime üheskoos meie esimese tõelise reisikirjaniku 150. juubelit.

Pilte toimunud juubelipäevast saab vaadata siit: FOTOALBUM

Kohtumine Vahur ja Liina Kersnaga

Laupäeval, 7. veebruaril olid meil külas raamatu "Ei jäta elamata" autorid Vahur ja Liina Kersna.
Vahur on meile kõigile tuttav läbi meediakanalite ja tema esimese raamatu "7 x 7" kaudu, Liinaga saime lähemalt tuttavaks nüüd.

V. Kersna: „Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal ära kirjutada ning Liina tekstid annavad sellele raamatule õige elu ja hingamise. Tema ja teistegi siin kirjutavate erakordsete inimesteta oleks kõik see palju kahemõõtmelisem.“

Rõõm kohtumisest oli kolmekordne. Tundsime heameelt, et taas oli raamatukogu lugemissaal inimestest tulvil. Kohaletulnute üle rõõmustasid ka Kersnad ning oma vahetu suhtlemisega võitsid nad kõigi südamed.

Kohtumisele eelnes aga seik, millest arenes välja lugu: "Juhtum raamatukogus".