Rahvakalendris on tore päev - tsirgupäev!Teavad ju kõik tsirguliinlased, et alev sai nime esimeste elanike järgi,
kes linnunimelised juhtusid olema:
kull, kurvits, teder, tuvike ja vares.
Ka alevi tunnuslause on inspireeritud nendest paigalindudest:
Tsirguliina - parim pesapunumise paik!
Oleme rõõmsad, et meil on ka oma päev, mida tähistada.
Seekord rääkisime ja vaatasime pilte 2016. aasta linnust – rasvatihasest,
meisterdasime linnukest – kas just tihane, aga linnu said kõik valmis.
Tsirgupäeva korraldas MTÜ Joude. Toetas Tõlliste vald.
Ajalehest Valgamaalane: Avaldatud 07.03.2016
Linnud
pööravad nokad kodu suunas
Kuigi mõnestki kalendrist võib leida 9. märtsi pealt märkuse, et tegu on tsirgu- ehk linnupäevaga, ei tea enamik meist selle päeva kohta ilmselt kuigi palju.
Üks vähestest kohtadest, kus seda päeva aga korralikult tähistatakse, on Tsirguliina alevik Valgamaal. Sealse raamatukogu juhataja, MTÜ Joude eestvedaja Tiia Pärnik-Pernik kinnitas, et on ka põhjust. «Kirjanik Leelo Tungla sõnadega: kes peaks seda veel tähistama kui mitte meie siin Tsirguliinas, millele on linnud nime andnud.»
Raamatukogus aset leidval tsirgupäeva tähistamisel saab igaüks rääkida lindudest, kes tal koduaias või akna taga käivad. «Vaatame lindudest ka pilte. Erilise tähelepanu all on tänavune aasta lind – rasvatihane. Samuti tegeleme meisterdamisega ja võtame linnupetet,» kinnitas Pärnik-Pernik.
Eriti huvitavaks teeb tema kinnitusel selle päeva aga tõik, et vanarahva uskumuse kohaselt keerab sel päeval 40 lõunamaal viibivat lindu noka kodu poole ja pea päeva (päikese) poole, alustades rändamist meie poole. Seega – kevad on juba otsekui käeulatuses.
Väga tähtis on see päev ka õigeusklikele. Nimelt on õigeusu kirikukalendris on see päev 40 märtri mälestuspäev.
Eestis on seda päeva Vikipeedia andmetel märtrite mälestuspäevana aga tähistatud üksnes Setumaal.
Lindudele või pühakutele on eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi järgi sellel päeval küpsetatud ka paistekakkusid ehk vatske, millest osa viiakse lindudele puuriidale või kõrgemale kohale, osa süüakse ise, osa antakse karjalaskepäeval ja künnipäeval kündjale, karjusele ja karjale. Loitsude ja maagiliste toimingutega peletatakse linde kogu suveks viljast ja marjadest eemale.
Vanarahvas uskus, et kui sel päeval on ilm külm, on külma veel 40 päeva.
Jaan Rapp, tegevtoimetaja. jaan.rapp(at)ajaleht.ee
