Koidula Soe luulekogu "Rändaja" esitlus

Peidus pool on igal meist, millest sageli kõrvalseisjatel aimugi ei ole. (Lugu jätkub koolraamatukogu veebilehel)

Pildialbum

Rabaretk Soomaale

Lemmjõe luht

Augustikuu viimane reede - traditsiooniline Valgamaa raamatukoguhoidjate ekskursioonipäev.
Seekord toimus väljasõit Soomaale, kaasas kogenud loodusemees ja -fotograaf Arne Ader, tänu kellele sai nii mõnigi taim ja selle eripära selgemaks.

Laugas ja laudtee üle hälvete

Hüpassaare rabaretk laudteel ja Lemmjõe luht ning Loodi põrgu - Lõuna-Eestile omapäraselt taevaskojaliku liivapaljandiga.

Loodi põrgu

Fotoalbum

Rahvamuusika kontsert Tsirguliina raamatukogus

20. augustil, taasiseseisvumise 21. aastapäeval saime imetoreda kontserdielamuse osaliseks.

Mängisid:
Koidu Ahk (kannel, akordion)
Katrin Kannukene (viiul)
Mati Mölder (kitarr)

Suur aitäh esinejatele!

Suve suursündmus Tsirguliinas

"Cycling for libraries"
Reedel, 3. augustil oli meil erakordne võimalus tutvuda raamatukogubussiga Katariina Jee.
Raamatukogubuss oli saatjaks enam kui sajale  raamatukoguhoidjast jalgratturile, kes olid pärit 20-st erinevast riigist.
 
Pildigalerii kohtumisest Tsirguliina raamatukogu juures

Katarina Jee Facebookis

Külaline Ameerika kontinendilt

27. juulil avanes meil võimalus üle anda tänukiri Chicago Eesti Maja esindajale Imre Pagile, tänu kellele saame lugeda autorite teoseid mida nõukogude ajal ei avaldatud.

Rõõm kohtumisest oli kahepoolne. Suurim aga meie külalisel, kes tundis heameelt sellest, et raamatud taas lugejateni on jõudnud.

Raamatuid otse Chicagost

Ring on täis saanud - raamatud, mille ilmumisest on möödas aastakümneid, jõuavad lõpuks ka meie lugejateni.
On raamatuid, milles olev pühendus raamatu saajale annab tunnistust sugulastest, kes on omal ajal on pidanud kodumaalt lahkuma.
On pühendusi ja autogramme raamatute autoritelt ning muudki huvitavat...

Ligikaudu 2000 raamatu meieni jõudmise eest täname Tõlliste vallavanemat Madis Grossi.

Põnevaid leide raamatute vahelt

Raamatute nimekiri saadetisest ülevaate saamiseks on raamatukogu kodulehel. 

Raamatukogu kuldlugeja - Hilda Kuld 90

7. juulil tähistasime meie kauaaegse lugeja Hilda väärikat juubelit.
Õnnitlejate hulgas olid Tõlliste vallast Tiina Korge, Olev Tammela ja Tõnu Troon, Valgamaa  Pensionäride Ühenduse esindaja Taivo Täht, Tõlliste valla memmede tantsurühm "Madli" ja teised head tuttavad ning sõbrad.

Juubelitervitused Tõlliste valla volikogult

Õnnesoovid Tõlliste vallavalitsuselt

Päeva edenedes ja piduroogi maitsedes saabus hetk, mis pani külalised mõneks ajaks pingsalt kuulama ja mõistatama - kes küll Hildale külla (kosja) tuli?
Vastus selgus alles viimases värsireas...

Õnnitlused Valgamaa Pensionäride Liidult

Luuleread Mari Andreksoni raamatust "Vanaema õuelt" kandis ette Ellu Torm.

"Kosilane"

Madlid

Muusikalist meelelahutust pakkus Valga Muusikakooli õpilane Hõbe-Heli Ahk!

Mitte ainult kuldlugeja! Hildat võib tituleerida ka kuldtantsija tiitliga!

Kas tunned kivimeid?

Raamatukogus on järje saanud näitus "Tunne inimest", alapealkirjaga: "Kas tunned kivimeid?".

Seekord tutvustame teile Tsirguliina Keskkooli bioloogia- ja keemiaõpetajat Koidula Soed ja tema kivimite kogu.

Peale kivimite on õpetajal hulgaliselt omaloodud luuletusi, mis peagi kaante vahele saavad ning rikkalik mälestuste pagas paljudest reisidest.

Reisimuljeid, pilte ja omaloomingulisi luuletusi loodame peagi näha ja kuulda raamatukogus.

Jutuvestmispäev

20. märts - kevadine pööripäev - rahvusvaheline jutuvestmispäev
World Storytelling Day
Jututeema 2012: puud 
Iga asi saab alguse millestki: mõte, sõna, pilt, lugu jne...
 
Meie puupäeva idee pärineb Aino Perviku raamatust "Umbluu". Peale puude (taimede) on ju veel palju puid - mõningatest neist sai väike näituski. 

Eksponaatideks enamasti puunimelised (riidepuu, puuking, puuslik) esemed, aga ka margapuu - kõliseb ja puhtast vasest...


Rääkisime siiski ka puudest ja legendidest:
Laatre ristimänd ning uskumused, mis temaga kaasas.

• Väike lugu puuraidurist, kelle hea süda puud kasvama jättis. 

• Tsirku-Nirku - regilaul hiirest, kes ka metsa puid raiuma läks.

Kuna aasta 2012 aastapuu on metsõunapuu, siis ka selleteemaline laul ning lõpetuseks joonisfilm "Loomine", lugu kirjust linnust, kes tegi pesa õunapuu oksale...

Jutupalasid kaunistas kandlehelidega Koidu. 

Emakeelepäev 2012

Emakeelepäeval oma emakeeles rääkimine - see on enesestmõistetav meile - eestlastele. Kas see rääkimine ka alati hõlpsalt ja kergesti käib? Küllap mitte. Õpime ju oma emakeelt koolis ja mitte ainult mõned aastad - tundub, et kogu oma eluaja - ikka on keelel varuks üllatusi, mis hämmastavad ja panevad imestama nii väikeseid kui suuri.

Aino Perviku "Lambalugu" on ilmekas näide sõnade mitmetähenduslikkusest. Lugedes sõna päripäeva on üks tähendus - tagant poolt lugemist alustades aga hoopis teine.
Mida aga arvata sõnadest, mida loe kust poolt tahes - ikka üks ja sama tähendus?


Külas olid lasteaialapsed, kellele tuttav ka sõnaarvamismäng...

Tänu emakeelele mõistame teisigi keeli ning saame osa erinevate rahvaste muinasjuttudest ja lugudest.

"Naerilugu" meie naaberitelt.

Köitmine - tarviline oskus tagataskusse

Köitmise õpituba - 1. tund

Köitmisoskus kulub alati marjaks ära - väikese märkmiku tegemiseks või kogutud brosüüride korrastamine ühtseks kogumikuks (nt Targu Talita, Pereköök jms). See oskus on abiks raamatute restaureerimisel, ajakirjade kokku köitmisel.

Esimeses tunnis alustasimegi köiteploki kokkuõmblemisest - poogen poogna haaval.
Poognateks siis boršüürid või A4 paberist volditud poognad. Ühes poognas neli lehte, poogna formaat vastavalt maitsele (A5-A9).




Töö käik:
1. Aukude märgistamine šabloonile.
2. Naaskliga šablooni abil poognatesse aukude tegemine.
3. Vastavalt skeemile poognate kokkuõmblemine ahel või kettpistes. Vahenditeks tugevam niit ja kõver nõel.

Köitmise õpituba - 2. tund (9. märtsil, kell 13:00)

1. Köiteplokid on valmis - liimime külge eesmised lehed, köitemarli ja otsapaelad (kaptaalid).
2. Valmistame ette kaanepapi ja liimime need kanepaberile (riie, tugevam paber vms).
3. Ühendame köiteploki kaantega.

Ja valmis nad ongi!

Õpituba nr 3 - proovime kätt Kopti köite valmistamisega.

Jutuvestmiskoolitus Tsirguliinas

Laupäev raamatukogus - üsnagi eriline seetõttu, et külastajad ei tulnud mitte raamatuid lugemiseks valima, vaid hoopiski oma teadmistepagasit täiendama ehk kuulama Piret Pääri - lektorit, kes on 20 aastase jutuvestmise kogemusega muinasjutukooli eestvedaja ja koolitaja.

Koolitus „Lugude vestmine – väärtushinnangute emakeel“, sai teoks tänu koostööle Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega. Selle läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

 

Inimene lõimub oma kultuuri emakeele kaudu. See loob arusaamise, kes ja mis on tema ümber selles maailmas, kus inimene elama hakkab. 

Parim viis selle kõige lahtirääkimiseks on lood ja jutud - isiklikud, pärimuslikud, rahva- ja muinasjutudki. Lugu on selleks emakeeleks, mis aitab inimesel luua eluks vajalikku väärtussüsteemi. Lugusid vestavad täiskasvanud. Lapsel on õnn lugusid kuulata. Lugusid peab koguma. Lood kasvatavad – mida hullem tegu, seda lähemale võta laps ja räägi talle lugu.

Lood jäävad meelde ja meelde jääb ka nende jutustaja. Kui hiljem meenutame möödunud aegu, siis ei räägi me mitte näiteks toonasest tv-saatest, vaid ikka sellest, mida tegime, inimestest, kes olid meile olulised ja tähtsad. Suhtlemine on see, mis jääb. Need on väärtused nagu kristallid, mida kogume, mis kriisihetkedel aitavad sirge seljaga vastu pidada. Lugudega ravitakse. Lugudes on suur vägi. 

Mis on aga jutustamise nipp? Töö iseendaga, läbi lugude maailma nägemine. Tee nii, et lood saaksid sinu juurde tulla. (Hoia üht raamatut enda ligidal, loe seda korduvalt, et õige jutt oleks käepärast võtta.) Kasuta rääkimisel lugude keelt (luulelisust), mis on kui kood, omamoodi parool. See hakkab lõpuks mõjutama ka argipäeva. 

Paar kandlepala rahvamuusik Koidu esituses

Mis teeb loost loo? Imelisus! Millest lood räägivad? Inimeseks olemisest. 

Lugemisel ja jutustamisel on vahe. Jutustades saavutad sa rahu ja kindluse, millega lugu räägid. Lugemine seevastu on kiire – loetu mõte ei jõua pärale. Lapsele unejutu rääkimine või laulmine, see on rahunemine, uneväravatest läbiminek. Väga tähtis on ka meeleolu, millega inimene magama jääb, see vormitakse ju tema iseloomu.

Kusagil läheb aga inimese julgus kaotsi. Kuid miski pole kadunud – see on lihtsalt sügavkülmas. Julge ka lapsele laulda, laul aitab kõige rohkem leevendada valu, sest muusikal on ainulaadne võime muuta valu iluks. 

Just lugu on see, mis muudab muidu nii ilmetu koha või maja elavaks, nende inimeste kaudu. Lugu ja lugupidamine. Lugude kaudu me teame, kes me oleme ja miks me siin oleme. Inimene, kes ei tea, on ükskõikne, aga ükskõiksus on õnnetus.

Jutuvestmine kogukonnas, see on pidev kordamine ja kuulamine. Vanasti peeti videvikutundi, jutuvestjaks enamasti keegi vanemast põlvkonnast ja jututeemaks kodupaiga lood elust enesest või muinasjutud, muistendid. 

Nõnda rääkis Piret, vürtsitades oma juttu lugude ja muinasjuttude ning lauludega, mis oli meile, kuulajatele kui pai hingele. Esineja rõhutas pärimuse kogumise olulisust, oskust küsida ja ise rääkida, oma pere lugusid üles kirjutada.

Järjehoidjad - mälestuseks koolituselt

„Eesti Lugemisühing EstRa“ tähistab käesoleval aastal 20. sünnipäeva. Selle tähistamiseks korraldab ühing ürituste sarja „Loeme südamest“. Ka Tsirguliina kooliraamatukogu koostöös Valga Muuseumiga on liitunud selle ettevõtmisega. Meie teema on „Loome ja loeme legende“. Soovime, et lapsed koguksid oma kogukonna pärimust. Kogutud lood köidame raamatuks. 

Teguderohket 2012. aastat!

Uuel aastal uued ideed ja mõtted, uued ettevõtted ja ka näitused.
Elame päevast päeva kõrvuti inimestega, kelle kohta sageli teame üllatavalt vähe. Võiks ju küsida, kas peamegi kõigist kõike teadma, kuid on nii mõndagi, mis väärib tutvustamist ja tunnustamist...
Raamatukogus on tuult tiibadesse saamas uus näitusesari: "Tunne inimest".
Sarja juhatab sisse Pille Illak.
Pildialbum