Luksemburgi eesti seltsi presidendi Meelik Mallene sõnul jäid jaanipeolised, keda tuli kohale lausa 220, naiste esinemisega väga rahule. «Valgamaa naised suutsid meie peo kenasti käima tõmmata ja tantsutallad päris tuliseks kütta,» sõnas ta.
Presidendi sõnul toetab selts igal aastal jõulude ajal Eesti paljulapselisi peresid ja nii jõuti eelmise aasta lõpul oma ettevõtmisega ka Valgamaale. «Jõulukuisel kohtumisel maavanem Margus Lepiku ning sotsiaal- ja tervishoiutalituse osakonna juhataja Ülla Visnapuuga arvasime üheskoos, et koostöö võiks jätkuda. Mõeldud, tehtud – kutsusimegi jaanipäevapeole esinema Valgamaa rahvamuusikud,» sõnas Mallene.
Aluse sai uus traditsioon
Kuna eestlastest kogukond muusikute esinemise hästi vastu võttis, on seltsil presidendi sõnul kavas üritusest kujundada iga-aasta­ne traditsioon ja kutsuda ka edaspidi jaanipäeva ja jõulude paiku esinema muusikuid Eestimaa eri maakondadest.
Valga muusikakooli õpetaja Koidu Ahk väisas Luksemburgi esimest korda ning naasis sealt väga positiivsete muljetega. «Jaanipeolisi oli üle kahesaja ning kõik olid väga aktiivsed. Hulgaliselt oli kohal ka lapsi ja noori, » sõnas Ahk.
Rahvas elas kontserdile toredasti kaasa – kuulati, lauldi ja tantsiti muusikute pillilugude saatel. «Tegime laulumänge ning kohaliku meesansambliga kahasse esitasime laululugusid,» rääkis Ahk. Jaanipäeval esines ka seltsi naisansambel, kes astus üles nii laulu- kui tantsunumbritega.
Ahki sõnul oli see jaanipäev talle eriline ja meeldejääv. Üllatas kohaletulnud rahva tegutsemislust ja elurõõm, üheskoos teha tahtmine. «Kuigi jaanitulel tarbiti  õlut ja veini, ei jäänud silma ühtegi purjus inimest,» nentis muusik. Ilm oli naise sõnul väga ilus ja meie jaaniõhtute nuhtlust, sääski, ei kuulnud-näinud seal küll ühtegi pinisemas.
Ühel päeval oli Valgamaa muusikutel võimalus tutvuda ka Luksemburgi linnaga. «Samal päeval oli hertsogil (Luksemburg on suurhertsogiriik – toim) sünnipäev ning linnas oli festivalimelu. Igal pool olid üles sätitud esinemislavad, kus astusid üles laulu-, pilli- ja tantsuansamblid ning isegi sümfooniaorkester. Õhtul oli hästi võimas ilutulestik,» jagas Ahk muljeid.
Linn paiknes suures hoonestust täis orus. Uues linnaosas olid uhked moodsad karpmajad, mille ehitamisel oli kasutatud palju klaasi ja kus enamikes paiknesid ametiasutused. Vanalinnas olid aga kenad elumajad ilusate aiakestega, kitsad teed ja kaarsillad. «Linnapildis oli oskuslikult ära kasutatud püstloodis kerkivad liivakivist kaljud,» sõnas Ahk.
Pilli sai mängitud ka lennujaamas
Üks omapärane seik juhtus reisil ka. Nimelt kästi naisel Frankfurdi- Hahni lennujaama turvakontrollis  akordionikast avada, pill sealt välja võtta ja sellega  mängida, veendumaks, et see ikka ehtne on. «Võtsingi siis akordioni kastist välja ja alustasin lennujaamas pillilugu. Õnneks ei kästud väga pikalt mängida, paluti pill kasti tagasi panna,» ütles Ahk naerdes.
Koidu Ahk ja Kersti Salujõe alustasid duona pillimängu 2009. aastal, mil Ahki eestvõttel asutati ka Sangaste kihelkonna regilauluansambel Koidu Tähed, kus mõlemad ka laulavad. Mullu ilmus ansamblil esimene CD-plaat.
Koidu Ahk on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika alal ning õpetab Valga muusikakoolis väikekannelt ja kitarri. Kersti Salujõe mängib viiulit ja Hiiu kannelt ning töötab Valga muuseumis pedagoogina.
EESTI SELTS
Luksemburgis elab praegu ligi 400 eestlast, kellest valdav osa töötab Euroopa Liidu institutsioonides, nagu näiteks Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, Kontrollikoda ja Eurostat. Suurem osa neist kuulub kas ise või siis oma vanemate kaudu Luksemburgi eesti seltsi, millel on praeguse seisuga 112 täiskasvanud liiget. Selts korraldab kultuuriüritusi ja kohtumisi ning on seal elavate eestlaste peamine suhtluskanal.