Tsirguliina raamatukogu veebipäevik

Jutuvestmiskoolitus Tsirguliinas

2012-02-12T13:21:00.000-08:00

Laupäev raamatukogus - üsnagi eriline seetõttu, etkülastajad ei tulnud mitte raamatuid lugemiseks valima, vaid hoopiski omateadmistepagasit täiendama ehk kuulama Piret Pääri - lektorit, kes on 20aastase jutuvestmise kogemusega muinasjutukooli eestvedaja ja koolitaja.

Koolitus„Lugude vestmine – väärtushinnangute emakeel“, sai teoks tänu koostööle Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega.Selle läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Inimene lõimub oma kultuuri emakeele kaudu. See loobarusaamise, kes ja mis on tema ümber selles maailmas, kus inimene elama hakkab.

Parim viisselle kõige lahtirääkimiseks on lood ja jutud - isiklikud, pärimuslikud, rahva-ja muinasjutudki. Lugu on selleks emakeeleks, mis aitab inimesel luua eluksvajalikku väärtussüsteemi. Lugusid vestavad täiskasvanud. Lapsel on õnn lugusidkuulata. Lugusid peab koguma. Lood kasvatavad – mida hullem tegu, seda lähemalevõta laps ja räägi talle lugu.

Loodjäävad meelde ja meelde jääb ka nende jutustaja. Kui hiljem meenutame möödunudaegu, siis ei räägi me mitte näiteks toonasest tv-saatest, vaid ikka sellest,mida tegime, inimestest, kes olid meile olulised ja tähtsad. Suhtlemine on see,mis jääb. Need onväärtused nagu kristallid, mida kogume, mis kriisihetkedel aitavad sirgeseljaga vastu pidada. Lugudega ravitakse. Lugudes on suur vägi.

Mis on agajutustamise nipp? Töö iseendaga, läbi lugude maailma nägemine. Tee nii, et loodsaaksid sinu juurde tulla. (Hoia üht raamatut enda ligidal, loe seda korduvalt,et õige jutt oleks käepärast võtta.) Kasuta rääkimisel lugude keelt(luulelisust), mis on kui kood, omamoodi parool. See hakkab lõpuks mõjutama kaargipäeva.

Paar kandlepala rahvamuusik Koidu esituses

Mis teebloost loo? Imelisus! Millest lood räägivad? Inimeseks olemisest.

Lugemiselja jutustamisel on vahe. Jutustades saavutad sa rahu ja kindluse, millega luguräägid. Lugemine seevastu on kiire – loetu mõte ei jõua pärale. Lapsele unejuturääkimine või laulmine, see on rahunemine, uneväravatest läbiminek. Väga tähtison ka meeleolu, millega inimene magama jääb, see vormitakse ju tema iseloomu.

Kusagilläheb aga inimese julgus kaotsi. Kuid miski pole kadunud – see on lihtsaltsügavkülmas. Julge ka lapsele laulda, laul aitab kõige rohkem leevendada valu,sest muusikal on ainulaadne võime muuta valu iluks.

Just luguon see, mis muudab muidu nii ilmetu koha või maja elavaks, nende inimestekaudu. Lugu ja lugupidamine. Lugude kaudu me teame, kes me oleme ja miks mesiin oleme. Inimene, kes ei tea, on ükskõikne, aga ükskõiksus on õnnetus.

Jutuvestminekogukonnas, see on pidev kordamine ja kuulamine. Vanasti peeti videvikutundi,jutuvestjaks enamasti keegi vanemast põlvkonnast ja jututeemaks kodupaiga loodelust enesest või muinasjutud, muistendid.

Nõndarääkis Piret, vürtsitades oma juttu lugude ja muinasjuttude ning lauludega, misoli meile, kuulajatele kui pai hingele. Esinejarõhutas pärimuse kogumise olulisust, oskust küsida ja ise rääkida, oma perelugusid üles kirjutada.

Järjehoidjad - mälestuseks koolituselt

„EestiLugemisühing EstRa“ tähistab käesoleval aastal 20. sünnipäeva. Selletähistamiseks korraldab ühing ürituste sarja „Loeme südamest“. Ka Tsirguliinakooliraamatukogu koostöös Valga Muuseumiga on liitunud selle ettevõtmisega.Meie teema on „Loome ja loeme legende“. Soovime, et lapsed koguksid omakogukonna pärimust. Kogutud lood köidame raamatuks.

Teguderohket 2012. aastat!

2012-01-09T06:02:00.000-08:00

Uuel aastal uued ideed ja mõtted, uued ettevõtted ja ka näitused.
Elame päevast päeva kõrvuti inimestega, kelle kohta sageli teame üllatavalt vähe. Võiks ju küsida, kas peamegi kõigist kõike teadma, kuid on nii mõndagi, mis väärib tutvustamist ja tunnustamist...
Raamatukogus on tuult tiibadesse saamas uus näitusesari: "Tunne inimest".
Sarja juhatab sisse Pille Illak.
Pildialbum

Jõulumeeleolu on jõudnud raamatukokku

2011-12-21T01:25:00.000-08:00

Sigin-sagin ja piparkoogilõhn võtab vastu raamatukogukülastajaid - asume ju kodunduse klassiga samal korrusel, jagades ühist koridori.
Tänu neile aistingutele on jõuluootus ja pühadetunne vallanud kõiki.

Tabatud hetk: Riiulisse paneku ootel

Suur soov oli pakkuda jõulumeeleolu ka meie eakamatele lugejatele.

Kõrvaloleval pildil on raamatukoguringi lapsed, kes esitasid alevirahvale väikese näitemängu "Keisri rebasejaht".

Lisaks etenduse ja asjakohaste luuletuste vaatamisele, kuulamisele sai ergutada ka maitsmismeelt paari hoidise mekkimise ning eriliselt põneva tee joomisega, millega avitas hädast välja kirjastus Avita: Soojade Sõnade ja Mahedate Mõtete TEE´ga.

Tassike teed ja juttu jätkus kauemaks. Uusi mõtteid, kokkuleppeid sai sõlmitud uueks aastaks - nt (raamatu)köitmise õpituba: vastavad oskused kuluvad marjaks ära - on ju kodudes hulgaliselt ajakirju, voldikuid, mitmesuguseid lisasid, mis vajaksid korrastamist.

Seesugune sai siis see 2011. aasta.

Head pühade ootust ja uue aasta tulekut!

Kohtumine raamatukogus. Lugejalt lugejale - Raina Leppik Saretoki "Kajajast" ja Linda Jänes Väärsi "Seenemaagiast"

2011-10-26T06:13:00.001-07:00

12. juunil möödus Valve Saretoki sünnist 100 aastat. Suvisel kokkusaamisel rääkis Valga Muuseumi teadur Rain Soosaar kirjaniku elust. Sel kohtumisel rääkisime aga tema loomingust.
Raina peatus põhjalikumalt romaanil "Kajaja", millel ilmselged seosed Tõllistes asunud Kajaja taluga. Samuti arvas Raina ära tundvat romaani looduskirjeldustest Sooru looduskauneid kohti ja meie (Sangaste) raudteejaamagi.
Oma silm on kuningas. Tahaksime kevadel minna Sooru ja Tõlliste maile neid kohti vaatama.

Raina tundis muret romaani ühe prototüübi Elsa Uibopuu haua pärast Laatre surnuaias. Korrastamist vajaks ka kirjanik August Gailiti vanemate kalm.
Andsime lubaduse kalmistul käia ja nende hauaplatside korrastamine ühiselt ette võtta.

Suurt huvi tekitas meie teine esineja Linda oma seentega värvitud lõngadega ning seentest valmistatud paberiga.

Õnneks on meil olemas raamat "Seenemaagia ehk värv ja paber seentest", mille abil asjast huvitatud ka ise kauneid lõngu ja paberit saavad värvida, valmistada. [Hele]

Kohtumine "Lugejalt lugejale"

Aitäh Linda

Aitäh Raina

Raamatuid valimas

Mõnus seltskond jälle koos!

Romaan kirjeldab ema kaotanud kümneaastase tüdruku elu. Naise kaotusest masendunud isa jätab lapse kasvatuse hooletusse ning tütar naudib mänge agulilastega. Kuid peagi on vabadusel lõpp, tütrele võetakse kasvatajaks preili ja suvevaheaeg tuleb veeta maal, kus on igav ja pole mänguseltsilisi.

«Too tüdruk, kõhn, tusane ja koduigatsuse valus, olin mina. Ometi ma ei taha jutustada iseendast, vaid Kajajast, kuid saan jutustada ainult sellest, mis ma nägin, kuulsin ja kindlasti tean. Nõnda on vältimatu, et minagi olen tegelane selles loos ja et minustki tuleb jutustada mõni sõna, kasvõi seda, kuidas ma sinna sattusin, kust lugu algab.»

Raamatukoist

Kohtumine hõimlastega

2011-10-19T23:58:00.000-07:00

Alates 1928. aastast peetavad hõimupäevad on kujunenud olulisemaks üritusesarjaks soome-ugri rahvaste tutvustamisel ja nende omavaheliste sidemete tugevdamisel. (Fenno-Ugria)

Killuke kirjandust

2010. aastal oli meil külas udmurditar Irina, kes tutvustas oma maa rahvakombeid ja -riideid.

Erinevad rahvariided: mokša ja ersa

Ansamblit tutvustamas

Tänavu avanes võimalus nautida folkloorirühma “Kelu” esinemist, kes on pärit Mordvast. Ansambel tutvustas traditsioonilisi ersa ja mokša laule, tantse, rõivaid ja muud pärimust.

Esmapilgul tundub, et midagi ühist meil mordvalastega küll ei ole, kuid kontserdi edenedes kuulsime sarnaseid sõnu, mis meie keeli ühendab. Nt ansambli nimi "Kelu" on eesti keeles kask.

Hõimurahvastest räägib ka Vikeraadio saade "Huvitaja".

Pulmarituaalid

Puulusikatega

Üllatus

Esinemine inglise keele kabinetis

Kes kus sõidab või kes mida vaatab ja loeb?

2011-10-14T05:46:00.000-07:00

Lugejate ootel

Lasteaias "Õnnelind" nädalapäevad kestnud liiklusnädal jõudis ka raamatukogusse. Taas-kord kogesime - kui palju on üheteemalisi lasteraamatuid. Esmakordselt avastasime korraliku kogu raamatuid varesest.
Seekord siis liiklusteema ja -vahendid.

Kes-kus-sõidab?

Prillid peas hea vaadata

Igaüks on leidnud oma

Huviga kuulati lugu raamatust "Väike Irise tänav" ja hasartselt kulges mäng "Kes-kus-sõidab?

Raamatukogurahvas rahvaraamatukogus

2011-08-17T11:32:00.000-07:00

3. august läheb ajalukku kui päev, kus raamatukogu külastasid enneolematult ja rohkearvuliselt üle vabariigi Valgamaale, Nakatule kokku tulnud keskraamatukogude töötajad.

Käesoleva aasta suveseminar oli esmakordselt Valgamaa Keskraamatukogu korraldada. Seminaril toimunust kõneleb Endla Schasmin maakonnalehes Valgamaalane.

Nakatul

Külaliste (Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu) kaamerasilm on jäädvustanud suvise hetke lugemispesas.

Tsirguliina ja Tõlliste küla XX sajandil

2011-06-30T01:48:00.000-07:00

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, on öelnud Juhan Liiv.

Tsirguliina alevis on kodukandi mälu kandjaks Aini Oberst, kellel ilmus trükist kodulooline uurimustöö "Tsirguliina ja Tõlliste küla XX sajandil".

Aini Oberst: "Raamat on mõeldud mälestuste raamatuna mu kodukohtade, Tõlliste küla ja Tsirguliina rahvale ning nende järglastele".

Mahukas köide (307 lk) annab ülevaate Tõlliste külast, taludest ja peredest, illustreerituna rikkaliku fotomaterjaliga.

Põhjalikult on uuritud ka Tsirguliina aleviku sajandivanust tekkelugu, tööstus- ja hariduselu ning seltsitegevust.

Raamat valmis paarikümneaastase töö tulemusena, kuhu mahtusid sisse pikad päevad nii Valga kui Tartu arhiivides, perest-perre käimised mälestuste ja materjalide kogumisel.

Aini elutöö, anda välja raamat, on sajandisündmus ka lugejatele, sest senini ei olnud Tsirguliina ja Tõlliste külal oma lugu. Nüüd on meil raamat, kus on jäädvustatud iga maja ja pere.

Esitlus, mis leidis aset Tsirguliina raamatukogus 29. juunil algas Aini mõnusas toonis meenutustega. (Aini jutustiil, talle omane kõnepruuk kõlab kõrvus ka raamatut lugedes.)

Tänusõnu laususid Ainile tehtud töö eest Tõlliste vallavanem Madis Gross, valla volikogu liige Arne Nõmmik, valla ja maakonna raamatukogude esindajad.

Vaimustunud lugejaid esindas endine tsirguliinlane Maire Tobre.

Aini tänas raamatute kinkimisega oma abilisi ja sponsoreid: Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgruppi, Tõlliste vallavalitsust, Egon Hunti jt.

Esitlusel leidsid osalejad, et raamatule võiks tulla järg, kuna on veel palju teemasid, millest kirjutada. On ju meiekandis olnud inimesi, keda peaks ajalooraamatus jäädvustama: ämmaemand Maimu Mürk, kooliõpetaja Alviine Läti, Villem Alp jpt.

Suur tänu Ainile – Tsirguliina mäluvalvurile!

Väike pildiseeria suursündmusest Tsirguliina ajaloos.

Valve Saretok 100

2011-06-30T01:33:00.000-07:00

12. juunil möödub Valve Saretoki sünnist 100 aastat.

Raamatukogus esines Rain Soosaar Valga muuseumist, meenutamaks sajanditaguseid hetki kirjaniku elust ja loomingust.

Oma elu Tsirguliina haridus- ja kultuurielule pühendanud Alviine Läti - 115

2011-05-25T09:21:00.000-07:00

[25. mai 1896 - 1. juuli 1977]

Tsirguliina koolikroonika esimene sissekanne algab nii: „Pideva kooli alguseks võib pidada 1919. aasta sügist, kui alustas tööd Tsirguliina algkool. Kooli asutamine toimus rahva tungival nõudmisel. Esimeseks koolijuhatajaks oli Leonhard Kängsepp, õpetajaks Alviine Läti...“

Õpetajaks suunati Alviine Läti küll tegelikult 1920. aasta 19. oktoobril, ent ikkagi oli ta Tsirguliina algkooli esimene õpetaja. Edasi vilksatab tema nimi kroonika lehekülgedel juba aastast aastasse, küll õpetajate nimekirjas, küll klassijuhatajana, küll kooliraamatukogu töötajana. Seda 57 aasta jooksul, kuni oma surmani.

Alviine sündis Härjanurme vallas Jõgevamaal 25. mail 1896. aastal. 1918. aastal lõpetas ta Tartu Noorsoo Kasvatusseltsi tütarlaste Gümnaasiumi ja järgmisest aastast jätkus tema elu Tsirguliinas.

1923. aastal asutati Tsirguliina esimene avalik raamatukogu nimega Tsirgulinna Rahvaraamatukogu Selts, mis asus algkoolihoones ja mille esimene teadaolev laenutaja oli kooliõpetaja Läti. Alviines oli peidus suur lugemiskirg ja luule austus. 1970. aastal Alviine Läti 50-aastase tööjuubeliga seoses ilmunud artiklis „Kui peaksin otsast algama“ meenutab juubilar, et tema isikliku raamatukogu esimeseks raamatuks sai Marie Underi „Sonetid“. Järgmise paarikümne aasta jooksul muretses ta oma koduriiulitele peaaegu kõik ilmunud ilukirjandusteosed, rohkelt kunstiväljaandeid ja almanahhe. Kuid sõda vedas 1944. aasta sügisel üle Tsirguliina oma tulise jälje. Põles koolimaja, samuti maja, milles noor õpetajanna kostilisena elas ja palju teisi hooneid. Nii jäi raamatuteski järele vaid tuhk.

Seltsimaja praeguse Kuke kaupluse asukohas

Samas artiklis räägib intervjueeritav: „Kuid veel rohkem kahju kui omaenda raamatutest, oli mul seltsimajast, mis just enne sõja algust oli valminud. Uhiuutest orkestripillidest. Saime ära pidada vaid avamispeo. Olime maja ehitamisega palju vaeva näinud, kogunud ja korjanud.“ Selles seltsimajas tegutses ka Tsirguliina raamatukogu, kus Alviine lugejatele lahkesti lugemisvara oli jaganud, seda siis pühapäeviti, koolivabal ajal.

Toonase juubeliartikli autor A. Tõldsepp jätkab: „Pärast seda, kui olid põlenud seltsimaja, koolimaja ja omaenda kodu, kui inimene on sõna otseses mõttes kõigest maisest ilma jäänud, mäletab ta kolme esimest vastutulijat teda kõnetanud olevat ühtviisi: „Kui sul kuhugi minna ei ole, tule minu juurde.” Hea sõna köitis õpetaja Läti lõplikult Tsirguliinaga, selle paiga väikeste ja suurtega.

Alviine Läti teises reas vasakult teine (lipsuga)

Lisaks pedagoogitööle ja tasuta raamatulaenutusele rõõmustas Alviine tsirguliinlasi ka isetegevuses kaaslöömisega, lauldes Rahvaraamatukogu Seltsi segakooris ja esinedes kohalikes näidendites. Tema viimaseks etteasteks lavalaudadel jäi ilmselt Maie osa Raudsepa „Mikumärdis“ 60ndate aastate lõpus.

Õpetajana oli Alviine Läti väga südamlik, ta oskas oma suurt teadmistepagasit rahulikult õpilastega jagada. Kooliraamatukogus võis ta igast soovitud raamatust midagi jutustada. Tihti tõi ta õpilastele raamatuid ka oma taas suureks kasvanud koduraamatukogust lugemiseks. Küllap mõjutas tema tark ja tasakaalukas isiksus ka minu elukutsevalikut.

Hele Reimaa (Alviine Läti õpilane) ja
Tsirguliina raamatukogu juhataja

Kohtume metsas!

2011-05-03T03:08:00.000-07:00

2011. aasta on ülemaailmselt pühendatud metsale. Metsa-aasta tunnuslauseks on "Kohtume metsas!"

Mets on olnud eestlastele oluline läbi aegade. Ilma metsata ei saa meiegi ega ka raamatuteta - enne metsaretkele siirdumist pakume metsaeluga tutvumiseks väikese valiku loodusteemalist kirjandust.

Alates 1996. a valitakse Eestis igal aastal üks puu, millele pööratakse rohkem tähelepanu. 2011. aastal on selleks puuks jalakas e künnapuu. (Eesti Loodus)

Eesti aasta puud

1996 – kadakas
1997 – kuusk
1998 – tamm
1999 – kask
2000 – pihlakas
2001 – mänd
2002 – pärn
2003 – vaher
2004 – lepp
2005 – haab
2006 – paju
2007 – saar
2008 – jugapuu
2009 – sarapuu
2010 – toomingas
2011 – jalakas ja künnapuu

(Vikipeedia)

Kirjandustund Kärt Hellermaga

2011-04-05T03:18:00.000-07:00

Kärt Hellerma

17. märtsil oli meil külas kirjanik Kärt Hellerma.

Kohtumisel vahetati mõtteid tema ilmunud raamatutest ja maailmavaadetest, mis on ju nii erinev, nagu ka meie kuulajaskond - koolinoored kõrvuti vanema generatsiooniga.

Väga sooja vastukaja on saanud tema esimene lasteraamat "Õrnad kõrvad". Kirjanik arutleb seal müra ja vaikuse üle. Kui palju vaikust on vaikne ja kust algab müra?

Väike videoklipp kohtumisest...

[Fotode autor Lisette Tohus.]

9. märts - Tsirgupäev

2011-03-02T23:58:00.000-08:00

Koos rändlindudega saabub oodatud kevad. Usutakse, et linnud keeravad sellest päevast peale nokad kodu poole.

Tsirgupäev on väga oodatud päev ka Tsirguliinas!

Teavad ju kõik tsirguliinlased, et alev sai nime esimeste elanike järgi, kes linnunimelised juhtusid olema: kull, kurvits, teder, tuvike ja vares.

Ka alevi tunnuslause on inspireeritud nendest paigalindudest: Tsirguliina - parim pesapunumise paik!

Kullilised on suurepärased lendajad, püsides saagiotsinguil tundide kaupa õhus.
Metskurvits ehk rahvasuus enamasti lihtsalt nepi nime all tuntud lind on väikese pardi suurune enamasti niiskel maapinnal tegutsev lind.
Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline.
Õõnetuvi on umbes haki suurune tavalise tuvi kehaehitusega lind. Tema keha üldvärvid on hall ja hallikaspruun.
Vares on hästi äratuntav oma kahevärvilise sulestiku järgi: pea, kael, tiivad, saba, nokk ja jalad on mustad, ülejäänud sulestik aga hall. Vares on lind, kes sööb peaaegu kõike.

Salongiõhtu August Gailiti sünnikodus Kuiksillal

2011-01-16T22:51:00.000-08:00

Kirjandusliku salongiõhtuga (11.1.11) tähistasime August Gailiti 120ndat sünniaastapäeva.
Salongiõhtule eelnes aga kirjandustund Tsirguliina Keskkoolis, millest said osa nii õpilased, õpetajad kui ka kirjandushuviline alevirahvas.

Esitlesime vastvalminud kodulehte, mis tutvustab A. Gailiti sünnikodu, elu ja loomingut.
Koduleht valmis Tsirguliina Keskkooli õpilase Timo Arbeiteri ja õp Svetlana Operi ning emakeeleõpetaja Ülle Vihma koostöös.

www.kuiksilla.ee

Sündmust kajastab ka artikkel Valgamaalases.

Hõimupäev Tsirguliina raamatukogus

2010-11-13T10:57:00.001-08:00

Kui paljud meist võivad tõdeda, et on kohtunud või tunnevad mõnda hõimlast, kes on teisest rahvusest ja pärit mujalt maailmast?

Kes meie hõimlased on, selle meeldetuletamiseks oli raamatukogus ERMi poolt koostatud näitus „Soomeugrilased ja samojeedid“, mis andis lühiülevaate kõikidest meie hõimurahvastest.

Üheks neist on ka udmurdid ja 12. novembril oligi raamatukogus külas Irina Orekhova, kes on pärit Izevskist, Udmurtiast.

Lisaks Irinale olid hõimupäevale palutud esinema ka meie rahvamuusikud Koidu Ahk ja Kersti Salujõe.

Irina rääkis meile oma rahvast, maast, rahvuslikust ärkamisest ja kohanemisest võõra rahva hulgas.
Kui tunned oma maa kultuuri, muistendeid ja pärimusi, siis kohates sarnaseid lugusid võõrsil, tekib kodutunne ja igatsus oma maa järele taandub.

Irina sattus Eestisse tänu sellele, et meil on Viljandis suurepärane kool, kus on võimalik õppida rahvamuuusikat. (Tema kodumaal oli vaid üks võimalus - vene rahvamuusika õppimine.)

Algus oli raske, keelebarjäär ja kohanemine teises keskkonnas. Kuid paari kuu möödudes võisid tema kursusekaaslased vaid imestada - Irina valdas vabalt eesti keelt. Praegu elab Irina Tartus ja töötab AHAA-keskuses. Ta on ka tõlk ja giid nii Tartus, kui Tallinnas.

Mälestuseks kohtumisest on meil Irina kingitud rahvuslik nukuke, millel puudub nägu. Udmurtide uskumuse kohaselt nukul nägu ei ole - laps loob selle mängides oma mõttemaailmas ise, vastavalt mängutegevusele ja emotsioonile.

Irina esituses kuulsime paari udmurdikeelset rahvalaulu.

Rahvapillilugusid esitasid ka Kersti ja Koidu. Pillideks, millel nad mängisid olid labaga setu kannel ja TALHARPA ehk hiiu-rootsi kannel.

Customize a free picture slideshow

Kirjanduse asjatundjad Tsirguliina raamatukogus

2010-11-04T02:14:00.000-07:00

Kirjandustuuri “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” raames külastasid meid Andrei Hvostov, Kadri Kõusaar, Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv. Kaasas oli neil ka Maire Liivamets (Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse retsensent), kes tituleeris ennast kui reisisaatja.

Vestluse juhatas sisse Karl Martin Sinijärv (ajakirjanik, luuletaja ja Eesti Kirjanike Liidu esimees), kes jäi meelde kui muinasjuttude austaja.

Asko Künnap iseloomustas ennast kui kirjanikku, kes on ka kirjastaja, kunstnik, disainer (paljude reklaamiklippide ja logode autor) ja lauamängude looja. Lapsena oli see tema unistus – saada lauamängude väljamõtlejaks. Tõukejõu selleks andis talle isa, kes soovitas võtta paber ja pliiats ning ise endale mäng välja mõelda, selmet see poest osta.

Ka lauamäng "Mees, kes teadis ussisõnu" on A. Künnap´i väljamõeldis, kahasse A. Kivirähk´iga. (Mänguõpetusele autogrammi kirjutades üllatus A. Künnap rõõmsalt, märgates omanäolisi mängunuppe.)

Mis kirjutamisse puutub, siis piirdub A. Künnap vaid luuletamisega, sest romaanide kirjutamiseks ei jätku lihtsalt aega.

Väga huvitava disainiga on tema kujundatud haikude kogu „Eesti Haiku“ (kus värsimõõduks on hoopis 4,6,4) ja „Kaardipakk Kaks“. Nendest kogumikest lugesid autorid (Künnap ja Sinijärv) ette nii mõnedki värsid.

Kui A. Künnap kirjutab vaid luuletusi, siis Andrei Hvostov ei ole ainsamatki trükisõnaks vormistanud.

Andrei Hvostovi suur soov on kirjutada mitte-eestlastest, kus peategelane on positiivse taustaga. Kirjanduslikult huvitab teda ajalooline kaubavahetus ja selle kajastamine J. Kross´i ja B. Russow´i loomingu kaudu. Nt „Mardileib“ ja „Liivimaa kroonika“.

A. Hvostov peab tähtsaks kirjutamise perioodil eraldumist muust maailmast. On väidetud, et parim aeg kirjutamiseks on öö. Sa võid ju olla kusagil üksikus kohas, kuid mingid hääled on ikka – mööda sõitev jalgrattur vms.

Kadri Kõusaar on meile tuntud filmi „Magnus“ režissöörina, kuid kirjutamisega hakkas ta tegelema juba lapsepõlves, tehes kaastöid ajalehtedele. Oma esimese romaani sai ta valmis, kui oli 19. aastane, lähtudes kirjutamisel MINA-tegelase vormist. Kuid inimene muutub aastatega. Jõudnud kolmekümnendatesse, on ta veendunud, et palju kergem on kirjutada TEMA-stiilis. Toonaseid tekste praegu lugedes on tal vastakad tunded, sest muutunud on eluhoiakud ja mõttemaailm.

Ühes aga oli kirjarahvas kindel – roomanikirjutamine ei ole 100 m jooks, pigem sarnaneb see maratonijooksule, mis kulgeb ühtlases tempos ja katkestamatult.

Näpunäiteid kirjutamiseks saime veel mitmeid. Väga oluline on hästi läbimõeldud ja hetkega lugeja tähelepanu köitev esimene lause. Teemavalikul, millest kirjutada, tuleks lähtuda valdkonnast, mis pakub huvi ja milles tuntakse end kindlalt.

K. Kõusaar andis kavalat nõu, mida kirjandite kirjutamisel kasutada - lõimi oma kirjutisse tsitaate. Nt vali mingi teema, millest väga hästi oskab pajatada vanavanem, eriti kui see on ehedas murdekeeles.

Vestlust suunas asjakohaste ja publikust lähtuvate küsimustega Maire Liivamets. Olid ju kuulajateks nii koolinoored kui ka meie vanem generatsioon.

Tänu kirjandustuurile, mis toimus Eestis juba seitsmendat korda saime kohtuda värvikate kirjandusinimestega.

Tuuri korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Tuuritamist kajastab ka ajaleht Sirp

Väike slaidiprogramm kohtumisest

Kohtumine sugupuuuurijaga

2010-10-26T05:32:00.000-07:00

Raamatukogus oli külaliseks sugupuuuurija Aini Oberst, kes on tegelenud suguvõsa uurimisega juba 1954. a alates. Uurimine sai alguse uudishimust peale seda, kui Aini tädi oli kiitnud, et meil on nii palju sugulasi - Säde parki (Valga linnapark) ka ei mahu ära.
Väga palju on Ainit abistanud Alo Lee ja kirikuõpetaja Audova.
Esimese suguvõsa kokkutulekuni jõuti alles 1982. a.

Kaasas olid tal väga mahukad sugupuud e kõugutabelid. Nt Kärsonite kõugutabel on lausa 15 m pikk. Tabel on kirjutatud (joonistatud) tapeedirullile.

Vanimad andmed ulatuvad aastasse 1737.

Lahkelt jagas Aini nõu ja näpunäiteid Veerale sugupuu koostamise alustamiseks.

Kas suguvõsas on ka kuulsaid inimesi, küsisime Aini käest? Tähetark Igor Mang ja veel mitmedki teised tuntud inimesed. Kes need aga on, sellest saab lugeda Aini kirjutatud väikesest kokkuvõttest.

Lisaks suguvõsa uurimisele on Aini kursis ka alevi ajalooga. Väga huvitas meid info Nikolai Brauni kohta.

Tänu ajalehele Lõuna-Eesti teadsime,
et A. Gailiti Nipernaadi prototüüp on Tsirguliina rätsep Braun.
Nüüd on päris kindel, et selline mees elas tõepoolest Tsirguliinas, Raudtee tänavas.

Aitäh Ainile huvitava esinemise eest.

Jah kõugutabelite koostamisele -

mida varem, seda parem!

Uus ettevõtmine raamatukogus!

2010-10-22T05:39:00.000-07:00

Raamatukogupäevad vajavad tähistamist ja raamatukogutööle tähelepanu juhtimist! Nii, nagu palju raamatukogud seda juba teevad, alustasime meiegi uut üritustesarja: "Tuntud valla inimene raamatukogus" ehk "Vaata, kes laenutab?".

Esimene külaline oli meil Eve Eisen, Tõlliste vallasekretär, kes on parajasti ametis laenutustegevusega.

Peale raamatukogutööga tutvumist ja ekskursiooni raamatukogus toimus kohtumine II ja III klassi õpilastega, kus lapsed said esitada Evele küsimusi tema töö kohta.
Lisaks oma tööle tutvustas Eve lastele ka oma lapsepõlve lemmikraamatuid.

Hõimupäevast

2010-10-21T02:33:00.001-07:00

Raamatukogus on avatud näitus "Soomeugrilased ja samojeedid", mis on toodud Eesti Rahva Muuseumist.
Näituse koostajad on Laur Vallikivi ja Svetlana Karm.
Näituse kunstnik on Jane Liiv.
Näituse kohalejõudmise eest aga täname InPuit OÜd.

Näituse eksponeerimisega soovime teha sissejuhatust raamatukogus 12. novembril, kell 13:00 toimivale hõimupäevale, kus meie külalisteks on udmurditar Irina Orekhova ja rahvamuusikud Koidu Ahk ning Kersti Salujõe.
Lisaks näitusele pakume lugemiseks raamatut: "Minu Ugrimugri".

Ebatavalised külalised

2010-09-28T04:37:00.000-07:00

Tõlliste Noortekogu valimise raames külastas täna raamatukogu suur seltskond noori, kes olid pärit Prantsusmaalt ja Ungarist. Vallo ja Remo tutvustasid külalistele Noortekogu olemust ja eesmärke.

Lõpetuseks sooritati ka näidishääletamine.

Raamatukogu kolimine

2010-09-28T01:55:00.000-07:00

Raamatukogu kolimisest on valminud fotoreportaaž.

Eesti Maatehnika Kultuurist

2010-04-14T23:04:00.000-07:00

Raamatu "Eesti maatehnika kultuurist" kinkis raamatukogule Edgar Viks. Eelmise sajandi 60-ndate aastate lõpul valmis Tsirguliinas Valga EPT laokompleks, mis andis kohalikele tööd mitmeks aastakümneks. Edgar Viks oli 1980. aastani selle kaubabaasi juhataja. Ta on ka kingitud raamatu üks autoreid.
Nüüd saame selle raamatu vahendusel meenutada Tsirguliinale nii olulise asutuse käekäiku.

Tuulemäe Ave Maria

2010-03-30T01:17:00.001-07:00

2010. a on Lugemisaasta, kuid raamatukogudel raamatuostuks raha napilt. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub lugejaid kinkima raamatukogule üht äsjailmunud või muidu vajalikku raamatut.

Kinkida kodukandi raamatukogule üks raamat on heategu, millega saab kogeda kinkimisrõõmu ja pakkuda teistele lugemismõnu.
Kinkides raamatukogule - teeme kingi korraga paljudele!

Oleme oma raamatukokku igatsenud 1921. a ilmunud J. Merili raamatut "Tuulemäe Ave Maria"
Teadsime, et see on olemas Tartus, Kirjandusmuuseumis. Sellest koopia tegemine aga üsna kallis.

Eda Tagamets tegi meile selle kingituse. Nüüd on meil olemas koopia raamatukesest, mis räägib Tõlliste valla elust Vene-Prantsuse sõjapäevilt 1812. aastal.

Aitäh Edale ka kaheksa ingliskeelse raamatu eest, mis on vajalikud keeleõppijale.

Raamatukogu külaliseks oli teleajakirjanik ja elulooraamatute autor - Maire Aunaste

2010-03-19T00:08:00.000-07:00

Artikkel kohtumisest Maire Aunastega

This free slideshow customized with Smilebox

Lugeja soovitab lugejale

2010-03-11T02:38:00.001-08:00

Tiiu Jüriado ja
Nekrassovi "Mees ja naine"

Sel korral tulime kokku, et kuulata Tiiu Jüriado arvamusi Nekrassovi raamatust „Mees ja naine” ning pere- ja suhteprobleemidest üldse. Eluraskustega toimetulemise keerukus viis esineja ja kuulajate mõtted veel Nõlvaku „Ellujääjale”.

Selle raamatu kohta oli kõigil lugenutel ainult häid sõnu.

Kohtumise lõppedes olid andmis- ja saamisrõõm vastastikused.

Tsirguliina Tsirgukogu

2010-02-12T05:10:00.000-08:00

Nagu ütleb Hiina vanasõna: ka tuhandemiili pikkune tee algab esimesest sammust, nii sai alguse ka meie linnukogu - Sinilinnust.

Lind linnu haaval on neid juurde tekkinud - ja nüüd annab see väike suleliste seltskond juba pisikese kogu mõõdu välja.

Lähenemas on linnupäev - 9. märts, siis selle päeva auks on meie linnud koondanud endid näitama vaatekasti.

Tavapäraselt rõõmustavad tiivulised meie külastajaid aga raamaturiiulite otstel, kuhu raamatuotsija pilk vahest ehk ei juhtugi peatuma.

Tsirgunäitusest lähemalt vaata siit!

Lisaks kujukestele lindudest on raamatukogus ka väike joonistuste näitus!

This digital slideshow customized with Smilebox