Kas tunned kivimeid?

Raamatukogus on järje saanud näitus "Tunne inimest", alapealkirjaga: "Kas tunned kivimeid?".

Seekord tutvustame teile Tsirguliina Keskkooli bioloogia- ja keemiaõpetajat Koidula Soed ja tema kivimite kogu.

Peale kivimite on õpetajal hulgaliselt omaloodud luuletusi, mis peagi kaante vahele saavad ning rikkalik mälestuste pagas paljudest reisidest.

Reisimuljeid, pilte ja omaloomingulisi luuletusi loodame peagi näha ja kuulda raamatukogus.

Jutuvestmispäev

20. märts - kevadine pööripäev - rahvusvaheline jutuvestmispäev
World Storytelling Day
Jututeema 2012: puud 
Iga asi saab alguse millestki: mõte, sõna, pilt, lugu jne...
 
Meie puupäeva idee pärineb Aino Perviku raamatust "Umbluu". Peale puude (taimede) on ju veel palju puid - mõningatest neist sai väike näituski. 

Eksponaatideks enamasti puunimelised (riidepuu, puuking, puuslik) esemed, aga ka margapuu - kõliseb ja puhtast vasest...


Rääkisime siiski ka puudest ja legendidest:
Laatre ristimänd ning uskumused, mis temaga kaasas.

• Väike lugu puuraidurist, kelle hea süda puud kasvama jättis. 

• Tsirku-Nirku - regilaul hiirest, kes ka metsa puid raiuma läks.

Kuna aasta 2012 aastapuu on metsõunapuu, siis ka selleteemaline laul ning lõpetuseks joonisfilm "Loomine", lugu kirjust linnust, kes tegi pesa õunapuu oksale...

Jutupalasid kaunistas kandlehelidega Koidu. 

Emakeelepäev 2012

Emakeelepäeval oma emakeeles rääkimine - see on enesestmõistetav meile - eestlastele. Kas see rääkimine ka alati hõlpsalt ja kergesti käib? Küllap mitte. Õpime ju oma emakeelt koolis ja mitte ainult mõned aastad - tundub, et kogu oma eluaja - ikka on keelel varuks üllatusi, mis hämmastavad ja panevad imestama nii väikeseid kui suuri.

Aino Perviku "Lambalugu" on ilmekas näide sõnade mitmetähenduslikkusest. Lugedes sõna päripäeva on üks tähendus - tagant poolt lugemist alustades aga hoopis teine.
Mida aga arvata sõnadest, mida loe kust poolt tahes - ikka üks ja sama tähendus?


Külas olid lasteaialapsed, kellele tuttav ka sõnaarvamismäng...

Tänu emakeelele mõistame teisigi keeli ning saame osa erinevate rahvaste muinasjuttudest ja lugudest.

"Naerilugu" meie naaberitelt.

Köitmine - tarviline oskus tagataskusse

Köitmise õpituba - 1. tund

Köitmisoskus kulub alati marjaks ära - väikese märkmiku tegemiseks või kogutud brosüüride korrastamine ühtseks kogumikuks (nt Targu Talita, Pereköök jms). See oskus on abiks raamatute restaureerimisel, ajakirjade kokku köitmisel.

Esimeses tunnis alustasimegi köiteploki kokkuõmblemisest - poogen poogna haaval.
Poognateks siis boršüürid või A4 paberist volditud poognad. Ühes poognas neli lehte, poogna formaat vastavalt maitsele (A5-A9).




Töö käik:
1. Aukude märgistamine šabloonile.
2. Naaskliga šablooni abil poognatesse aukude tegemine.
3. Vastavalt skeemile poognate kokkuõmblemine ahel või kettpistes. Vahenditeks tugevam niit ja kõver nõel.

Köitmise õpituba - 2. tund (9. märtsil, kell 13:00)

1. Köiteplokid on valmis - liimime külge eesmised lehed, köitemarli ja otsapaelad (kaptaalid).
2. Valmistame ette kaanepapi ja liimime need kanepaberile (riie, tugevam paber vms).
3. Ühendame köiteploki kaantega.

Ja valmis nad ongi!

Õpituba nr 3 - proovime kätt Kopti köite valmistamisega.

Jutuvestmiskoolitus Tsirguliinas

Laupäev raamatukogus - üsnagi eriline seetõttu, et külastajad ei tulnud mitte raamatuid lugemiseks valima, vaid hoopiski oma teadmistepagasit täiendama ehk kuulama Piret Pääri - lektorit, kes on 20 aastase jutuvestmise kogemusega muinasjutukooli eestvedaja ja koolitaja.

Koolitus „Lugude vestmine – väärtushinnangute emakeel“, sai teoks tänu koostööle Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega. Selle läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

 

Inimene lõimub oma kultuuri emakeele kaudu. See loob arusaamise, kes ja mis on tema ümber selles maailmas, kus inimene elama hakkab. 

Parim viis selle kõige lahtirääkimiseks on lood ja jutud - isiklikud, pärimuslikud, rahva- ja muinasjutudki. Lugu on selleks emakeeleks, mis aitab inimesel luua eluks vajalikku väärtussüsteemi. Lugusid vestavad täiskasvanud. Lapsel on õnn lugusid kuulata. Lugusid peab koguma. Lood kasvatavad – mida hullem tegu, seda lähemale võta laps ja räägi talle lugu.

Lood jäävad meelde ja meelde jääb ka nende jutustaja. Kui hiljem meenutame möödunud aegu, siis ei räägi me mitte näiteks toonasest tv-saatest, vaid ikka sellest, mida tegime, inimestest, kes olid meile olulised ja tähtsad. Suhtlemine on see, mis jääb. Need on väärtused nagu kristallid, mida kogume, mis kriisihetkedel aitavad sirge seljaga vastu pidada. Lugudega ravitakse. Lugudes on suur vägi. 

Mis on aga jutustamise nipp? Töö iseendaga, läbi lugude maailma nägemine. Tee nii, et lood saaksid sinu juurde tulla. (Hoia üht raamatut enda ligidal, loe seda korduvalt, et õige jutt oleks käepärast võtta.) Kasuta rääkimisel lugude keelt (luulelisust), mis on kui kood, omamoodi parool. See hakkab lõpuks mõjutama ka argipäeva. 

Paar kandlepala rahvamuusik Koidu esituses

Mis teeb loost loo? Imelisus! Millest lood räägivad? Inimeseks olemisest. 

Lugemisel ja jutustamisel on vahe. Jutustades saavutad sa rahu ja kindluse, millega lugu räägid. Lugemine seevastu on kiire – loetu mõte ei jõua pärale. Lapsele unejutu rääkimine või laulmine, see on rahunemine, uneväravatest läbiminek. Väga tähtis on ka meeleolu, millega inimene magama jääb, see vormitakse ju tema iseloomu.

Kusagil läheb aga inimese julgus kaotsi. Kuid miski pole kadunud – see on lihtsalt sügavkülmas. Julge ka lapsele laulda, laul aitab kõige rohkem leevendada valu, sest muusikal on ainulaadne võime muuta valu iluks. 

Just lugu on see, mis muudab muidu nii ilmetu koha või maja elavaks, nende inimeste kaudu. Lugu ja lugupidamine. Lugude kaudu me teame, kes me oleme ja miks me siin oleme. Inimene, kes ei tea, on ükskõikne, aga ükskõiksus on õnnetus.

Jutuvestmine kogukonnas, see on pidev kordamine ja kuulamine. Vanasti peeti videvikutundi, jutuvestjaks enamasti keegi vanemast põlvkonnast ja jututeemaks kodupaiga lood elust enesest või muinasjutud, muistendid. 

Nõnda rääkis Piret, vürtsitades oma juttu lugude ja muinasjuttude ning lauludega, mis oli meile, kuulajatele kui pai hingele. Esineja rõhutas pärimuse kogumise olulisust, oskust küsida ja ise rääkida, oma pere lugusid üles kirjutada.

Järjehoidjad - mälestuseks koolituselt

„Eesti Lugemisühing EstRa“ tähistab käesoleval aastal 20. sünnipäeva. Selle tähistamiseks korraldab ühing ürituste sarja „Loeme südamest“. Ka Tsirguliina kooliraamatukogu koostöös Valga Muuseumiga on liitunud selle ettevõtmisega. Meie teema on „Loome ja loeme legende“. Soovime, et lapsed koguksid oma kogukonna pärimust. Kogutud lood köidame raamatuks. 

Teguderohket 2012. aastat!

Uuel aastal uued ideed ja mõtted, uued ettevõtted ja ka näitused.
Elame päevast päeva kõrvuti inimestega, kelle kohta sageli teame üllatavalt vähe. Võiks ju küsida, kas peamegi kõigist kõike teadma, kuid on nii mõndagi, mis väärib tutvustamist ja tunnustamist...
Raamatukogus on tuult tiibadesse saamas uus näitusesari: "Tunne inimest".
Sarja juhatab sisse Pille Illak.
Pildialbum

Jõulumeeleolu on jõudnud raamatukokku

Sigin-sagin ja piparkoogilõhn võtab vastu raamatukogukülastajaid - asume ju kodunduse klassiga samal korrusel, jagades ühist koridori.
Tänu neile aistingutele on jõuluootus ja pühadetunne vallanud kõiki.

Tabatud hetk: Riiulisse paneku ootel

Suur soov oli pakkuda jõulumeeleolu ka meie eakamatele lugejatele. 

Kõrvaloleval pildil on raamatukoguringi lapsed, kes esitasid alevirahvale väikese näitemängu "Keisri rebasejaht".

Lisaks etenduse ja asjakohaste luuletuste vaatamisele, kuulamisele sai ergutada ka maitsmismeelt paari hoidise mekkimise ning eriliselt põneva tee joomisega, millega avitas hädast välja kirjastus Avita: Soojade Sõnade ja Mahedate Mõtete TEE´ga.

Tassike teed ja juttu jätkus kauemaks. Uusi mõtteid, kokkuleppeid sai sõlmitud uueks aastaks - nt (raamatu)köitmise õpituba: vastavad oskused kuluvad marjaks ära - on ju kodudes hulgaliselt ajakirju, voldikuid, mitmesuguseid lisasid, mis vajaksid korrastamist.

Seesugune sai siis see 2011. aasta.

Head pühade ootust ja uue aasta tulekut!